Abruka

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest, teiste tähenduste kohta vaata Abruka (täpsustus).

Abruka
Abruka kaart
Abruka kaart
Pindala 8,8 km²
Rahvaarv 30
Sadam Abruka sadam
Koordinaadid 58° 9′ N, 22° 30′ Ekoordinaadid: 58° 9′ N, 22° 30′ E
EE Abruka.PNG

Abruka (saksa keeles Abro) on 8,8 km² suurune saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Kaarma vallas Roomassaarest 4 kilomeetrit lõunas.

Sisukord

Loodus [muuda]

Kevadine Abruka salumets

Abrukal on Elmereika, Kadaka nina, Koplina säär, Limbi nina, Männareika, Pitkanina, Pootsareika, Põlde lõugas, Pöörna säär, Riste nina ja Vaherahu nukk.

Koos Vahase, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartega moodustab Abruka pindala Kaarma vallast 10,1 km².

Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets.

Saart hõlmab Abruka looduskaitseala, mis kasvas välja 1937 asutatud Abruka salumetsa kaitsealast.

Ajalugu [muuda]

Abruka vanim hoone: Abruka Maja

Esimesed teated Abruka kohta pärinevad keskajast, mil toona Saaremaa piiskopkonnale kuulunud saarel hakati suviti hobuseid kasvatama. Hiljem rajati sinna ka väike karjamõis, mida majandati Sõrves elavate talupoegade abil, kes toodi kevadel saarele ja viidi sügisel saarelt koos hobustega. Loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaad. Saarel oli karjastele elamiseks ehitatud paar onni.

Alaline asustus tekkis saarele 18.sajandil.

Abruka omapärane nimi arvatakse olevat kujunenud mõne kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare nimest. Roomassaare, kuigi tänaseks Saaremaaga kokku kasvanud, oli kunagi saar, mis oli kaetud pillirooga, seega roo maa saar. „Rohr“, ka „roh“ alamsaksa keeles, tähendab roogu. Eesliide „ab“ aga „ära; eemale“, Abroh(ka Abrohr) - roost eemal, roo maa saarest kaugemal.

Asustus [muuda]

Saare põhjaosas asub Abruka küla, kus 1989. aastal oli 33, 2004. aastal 30 elanikku, 13. jaanuaril 2009 16 püsielanikku. Kõige rohkem on saarel elanud korraga u. 150 inimest. Saarel on raamatukogu (asub Abruka sadama hoones) ja muuseum, mis asub endise mõisapargi servas, saare vanimas hoones.

Meresõit [muuda]

Abrukal asub Roomassaare sadama lähedal navigeerimiseks vajalik siht, mille moodustavad Abruka tuletorn ja Abruka alumine tulepaak.

Vaata ka [muuda]

  • Abruka

Välislingid [muuda]