Saaremaa rüütelkond

Allikas: Vikipeedia

Saaremaa rüütelkond
Oeselsche Ritterschaft


Saaremaa rüütelkonna vapp

Saaremaa rüütelkonna hoone
Saaremaa rüütelkonna hoone, Kuressaares Lossi tänav 1
Asutatud
Laiali saadetud 1920
Peakorter Kuressaare
Asukoht Lossi tänav 1
Piirkond Saaremaa
Liikmed Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikklisse kantud
Ametlikud keeled saksa keel
Juhtkond Saaremaa maamarssal
Peaorgan Aadlikonvent
Saaremaa maapäev

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa aadlikorporatsioon.

Kuressaare linnus

Sisukord

Rüütelkonna kujunemine [muuda]

Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saaremaa piiskopkonna vasallidest. Dellingshausenitelt osteti rüütelkonna hoone 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.

Rüütelkonna funktsioonid [muuda]

Rüütelkond täitis läbi maapäeva omavalitsuslikke ja seadusandlike funktsioone.

Saaremaa rüütelkonna korralised maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäevale pidid ilmuma kõik 21 kuni 60 aastat vanused Saaremaa aadlikud, kes eestkoste või hoolduse all ei olnud ja Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid omasid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaid omavad üle 60-aastased immatrikuleeritud aadlikud, täisealised imatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud, immatrikuleerimata aadlikud, kes Saaremaal mõisaid pandi või rentimise teel pidasid. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva.

Saaremaa rüütelkonnas aadelkonna valitav organ oli Aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel.

Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendideputaadist. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.

Maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15 rubla, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunik oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine ülemkirikueestseisja.

Maamarssal valiti maapäeva poolt kolmeks aastaks.

Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter rüütelkonna hoones.

Saaremaa rüütelkonda immatrikuleeritud suguvõsad [muuda]

18. sajandil formeeriti aadlimatrikkel.

Immatrikuleeritud suguvõsad [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

1741. aastal valminud esmases Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklis registreeriti 26 aadlisuguvõsa.

Matrikli sisseseadmisel sinna immatrikuleeritud suguvõsad [muuda]

Nr 1741. aastal Immatrikuleeritud suguvõsa või isiku nimi
1 von Aderkas
2 von Bellingshausen
3 von Berg
4 von Berg
5 von Buhrmeister
6 von Buxhoeveden
7 von Ekesparre
8 von Fleming
9 von Güldenstubbe
10 von Knorring
11 von Kraemer
12 von Leps
13 von Lode
14 von Moeller
15 von Nolcken
16 von der Osten gen. Sacken
17 von Peetz
18 von Poll
19 von Preis
20 von Rading
21 von Rehren
22 von Saß
23 Sege von Laurenberg
24 von Stackelberg
25 von Toll
26 von Vietinghoff
27 von Wettberg
28 von Weymarn
29 Zoege von Manteuffel, Haus Nempa

Pärast matrikli sisseseadmist sinna immatrikuleeritud suguvõsad [muuda]

Pärast rüütelkonna kui avalik-õigusliku korporatsiooni kaotamist matriklisse immatrikuleeritud isikud [muuda]

Maiskonna peameeste loend [muuda]

(saksa Landschaft-Hauptmann)

Rüütelkonna peameeste loend [muuda]

Saaremaa maamarssalite loend [muuda]

Saaremaa Üldkasuliku Ühingu esimeeste loend [muuda]

Saaremaa rüütelkonna esinduse esimees [muuda]

Saaremaa rüütelkonna esimehed [muuda]

Vaata ka [muuda]

Kirjandus [muuda]

  • August Wilhelm Hupel: Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte,... ("Nordische Miscellaneen" St. 20-21, lk. 13-434.), Riga: 1790
  • Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935, 2. trükk 1971). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. - Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft.  (saksa keeles) Digitaalselt
  • Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann, 243 lk..  (saksa keeles) URRAM
  • Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt
  • F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, Digitaalselt
  • Roderich Freytag-Loringhoven: Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 Digitaalselt

Välislingid [muuda]