Magnus Gabriel De la Gardie

Allikas: Vikipeedia
Magnus Gabriel de la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.[1]

Magnus Gabriel De la Gardie oli: Läckö ja Kuressaare krahv; Ekholmeni vabahärra; Haapsalu (Hapsal), Vormsi-Suuremõisa (Magnushof), Höjentorpi (Höyendorff, Hoyendorp), Helme (Helmet), Kägleholmi (Kegleholm), Karlbergi (Magnusberg), Mariedali (Mariendahl, Mariædal) ja Venngarni (Wennegården) mõisa härra.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnus De la Gardie õppis sõjakunsti Gustaf Horni käe all Torstensoni sõjas, oli 1644. aastast ihukaardiväe (Svea livgarde) ülem, osales 1645 Horni kampaanias (sv) Taani vastu Skånes ja oli seejärel saadik Prantsusmaal. Ta sai kuninganna Kristiina (valitses 16441654) soosikuks, abiellus 1647 kuninganna poolnõbu Maria Eufrosynega (1625–1687) (kuninganna Kristiina vanaisa Karl IX lapselapsega abielust Pfalzi Mariaga) ja nimetati samal aastal riiginõunikuks, 1648 Rootsi ja Soome armee jalaväekindraliks Saksa- ja Böömimaal, osales Praha lahingus, määrati Leipzigi kuberneriks ja samast aastast ka Liivimaa kindralkuberneriks. 1651. aastast oli ta riigimarssal, 31. jaanuarist 1652 Kammerkolleegiumi president, ning sama aasta 27. märtsist Västergötlandi ja Dalslandi laaman, 1653–1655 Rootsi riigivarahoidja, 19. augustist 1654 Västergötlandi ja Dalslandi kindralkuberner, ning 12. detsembrist 16541686 Uppsala Akadeemia kantsler.

Karl X Gustavi Teise Põhjasõja ajal toimunud Poola sõja (1655–1660) ajal määras kuningas ta 1. juunil 1655 Läänemere provintsides paiknenud vägede ülemjuhatajaks (kuninga kindralleitnant Liivimaal 16551658). Vene–Rootsi sõja ajal juhtis Magnus De la Gardie Riia linna kaitset seda piiranud Vene vägede vastu.

Karl X Gustavi surma järel 1660 oli ta saadik Oliwa rahukongressil ja samast aastast noore kuninga Karl XI eestkostija (vöörmünder) 1660–1672, riigikantseler ja Kommertskolleegiumi president.

Magnus De la Gardie võimuajal käis nii Rootsi valitsus kui ka selle liikmed moraalselt alla. Ta ajas sõjakat poliitikat ning seisis vastu majanduse rahumeelset arendamist pooldavale suunale, mida esindasid Gustav Bonde ja Per Brahe. Kasutades ära, et Rootsi oli tollal üks maailma rikkaimaid riike, sõlmiti välislepinguid (Fontainebleau leping 1661, Stockholmi leping 1672), milles (sealhulgas salaprotokollides) Rootsi ostis suurte summade eest endale õigusi. 1675 määrati valitsuse tegevuse uurimiseks komisjon.

Seejärel oli ta 1680. aasta 9. maist riigidrots ja Svea õuekohtu president (1680–1682). 27. mail 1682 otsustas komisjon, et Rootsi regendid ja senat on tekitanud riigile 4 miljoni riigitaalri väärtuses kahju. Magnus De la Gardie saadeti erru. Ta suri suhteliselt vaesena ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.

De la Gardie oli ka tuntud metseen, toetades losside, kirikute ja kloostrite restaureerimist.

17. sajandil sõitis Saaremaa vahet Baltimaade üks suurimaid kaubalaevu "Graf Magnus de la Gardie", mis mahutas 100 säilitist (säilitis= u 2 tonni).

Mõisad[muuda | redigeeri lähteteksti]

2. septembril 1646 tegi kuninganna Kristiina Magnus Gabrielile esimese läänistuse Saaremaal - Elme mõisa (saksakeelse nimetusega Magnushof). 25. novembril 1648 läänistati talle Kuressaare krahvkond, kuhu kuulusid Suuremõisa (Grossenhof), Torgu (Torkenhof), Lümanda (Lummada), Paju (Pajo-mois), Kärla (Kergel), Pähkla (Pechel), Mustjala (Mustel), Tiirimetsa (Tirimetz), Tagamõisa (Nemmal) ja Abruka (Abro) mõisad, ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus[2] ja pärast isa, krahv Jakob De la Gardie surma (1652) päris tema valdused, sh Haapsalu krahvkonna.

1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks. Magnus De la Gardiele anti Kuressaare krahvkonna kaotamise kompensatsiooniks 1661. aastal asemele Pärnu krahvkond.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnus Gabriel De la Gardie koos Maria Eufrosynega.

Ta abiellus 7. märtsil 1647 kuningas Karl X Gustavi õe Maria Eufrosynega (1625–1687). Ehkki kõrgest soost, oli naisel varandust väga vähe. Abielust sündis 11 last, kellest ainult 3 elasid oma vanematest kauem:

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

[3]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 483-484, lk. 485-486
  2. Nordisk familjebok: Arensburg, grefskap, 1896, lk. 351
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930, lk.56

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kalev Jaago, Magnus Gabriel De la Gardiest ja tema seostest Eestiga, Läänemaa Muuseumi toimetised VIII, 2004
  • Vabahärra Johan Adam Rehbinder: Biographisk, historisk och genealogisk beskrifning öfver svenske riks-canzlerer, riks-canzli-råd, hof- och justitiæ-canzlerer; jemte en bifogad kårt canzlihistoria., Stockholm: Peter Hesselberg 1786 lk. 83-96
  • J. F. v. Recke, K. E. Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 2, 1829, lk. 10-11
  • Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D - Fl, Upsala 1838, lk. 101
  • Abraham Peter Cronholm: Supplement till biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenske män, Lund, 1836, lk. 1–112 (rootsi keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Vabahärra Erik Stenbock
Liivimaa kindralkuberner
16491652
Järgnev:
Krahv Gustaf Horn
Eelnev:
Vabahärra Henrik Horn
Liivimaa kindralkuberner
16551658
Järgnev:
Krahv Robert Douglas