Anti Liiv

Allikas: Vikipeedia

Anti Liiv (sündinud 16. märtsil 1946 Kuressaares) on eesti psühhiaater ja psühholoog.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anti Liiv lõpetas 1964 Kingissepa 1. Keskkooli (praegu Saaremaa Ühisgümnaasium).

Aastatel 1964–1970 õppis Tartu Riikliku Ülikooli (praegu Tartu Ülikool) arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1970 cum laude.

Aastatel 1970–1975 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis individuaalprogrammi alusel psühholoogiat (juhendaja Ülo Vooglaid) ning lõpetas õpingud 1975 cum laude.

Aastatel 1975–1979 oli Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppeaspirant.

Aastal 1993 kaitses Tallinna Pedagoogikaülikoolis (praegu Tallinna Ülikool) magistritöö sotsiaaltöö alal teemal "Eesti uimastipoliitika (sotsiaalpoliitika osana) XX sajandi lõpus".

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand.

Anti Liiv oli Kuressaare psühhiaatriakabineti asutaja ja 19711975 selle juhataja, aastatel 1975–1979 Pilguse Psühhiaatriahaigla peaarst.

1980 sai temast Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla narkoloogiaosakonna juhataja. Kui 1985. aastal reorganiseeriti see osakond iseseisvaks asutuseks (tänane Wismari haigla), siis sai Anti Liivist uue raviasutuse esimene peaarst. Aastatel 19871992 töötas ta samas haiglas eksperdi ja vanemkonsultandina, 1992–1995 polikliinilise osakonna juhatajana.

Aastatel 19911993 töötas Anti Liiv ühtlasi Tallinna Pedagoogikaülikooli mittekoosseisulise lektorina, lugedes sotsiaaltöö eriala üliõpilastele loenguid sotsiaalpsühhiaatriast ja psühhiaatria filosoofiast.

Anti Liiv on 1994. aastast alates Eesti Keskerakonna liige. Aastatel 19952003 kuulus ta Riigikogusse, olles perioodil 1995–2002 Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja aseesimees ning perioodil 2002–2003 väliskomisjoni liige ja esimees.

Aastatel 19972002 oli Anti Liiv Eesti Vabariigi Euroopa Nõukogu delegatsiooni asendus- ja põhiliige (kuulus Euroopa Nõukogu liberaalide fraktsiooni); samuti Eesti esindaja Euroopa Nõukogu teadus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomiteedes.

Aastast 2003 tegutseb ta Tallinnas Lasnamäel asuva SA Anti-Liew & Hingehooldus psühhiaater-konsultandina.

Doktor Liivi peamiseks uurimisvaldkonnaks on psüühikahäirete levi ja nende mõju ühiskonnas. Ta on kirjutanud mitmeid teadus- ning aimeartikleid.

On osalenud teaduskonverentsidel ja seminaridel Belgias, Soomes, Norras, Suurbritannias, Šveitsis, Poolas, Lätis, Leedus, Venemaal, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides jm.

Avaldab arvamust meedias mitmesuguste nähtuste kohta Eesti ühiskonnas. [1]

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Anti Liivi publikatsioonide loend

Kirjandust Anti Liivi kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Keda me valisime" Tallinn, 1995, lk 142–144
  • Parlamentarians. Observers and special guests of the Council of Europe. Biographies. Strasbourg, 1999 p. 165.
  • Council of Europe. Assembly List. Strassbourg, 2001, p. 92.
  • Council of Europe, Liberal Democratic & Reformers Group. Strasbourg, 2001, p.33.
  • Eesti Teaduse Biograafine Leksikon, II kd. l. lk 392.
  • Inga Vennola. Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest". OÜ Infotrükk 2009

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anti Liivi eeskuju on psühhiaater Juhan Luiga (1873–1927).[viide?]

Abikaasa Suliko Liiv (sündinud Valdsoo) on Tallinna Ülikooli professor. Tütar Signe Liiv ja poeg Innar Liiv on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Anti Liiv. Anti Liiv: Liputajate ja piilurite pidu. Internetiportaal Delfi, 26.09.08.