Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad; Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles); 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad; 3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles)
Tegev	Eesti SS-vabatahtlike brigaad; 5. mai 1943 – 22. oktoober 1943; 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad; 22. oktoober 1943 – 24. jaanuar 1944,
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Liik	jalavägi
Suurus	brigaad
Lahingud	Partisanidevastane Operatsioon Heinrich "Rossonõ vabariigi" partisanidega; Neveli rinde lahingud
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Obersturmbannführer Franz Augsberger ; Standartenführer Johannes Soodla ; Standartenführer Henn-Ants Kurg ; Sturmbannführer Paul Vent

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Brigaadi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti SS-vabatahtlike brigaad moodustati Eesti SS-leegioni baasil mais 1943, kui leegion nimetati ümber Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks seoses 24. veebruaril 1943 Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis välja kuulutatud 1919.–1924. aastal sündinud meeste mobilisatsiooniga Saksa tööteenistusse. Mobiliseerituile anti luba "valida" tööteenistusse ja SS-leegionisse astumise vahel, mille tulemusel suurenes "vabatahtlike" arv ning leegionis olevate meeste arv ületas leegionis ettenähtud võitlejate arvu.

Brigaadi moodustamise algfaasis, Lõuna-Poolas Krakówi lähedal asuvas Heidelaagris (poola Dębica) väljaõppelaagris lülitati 1. motoriseeritud SS-jalaväebrigaadi koosseisu ka 8. ja 10. SS-grenaderirügement, mis hiljem pidi asendatama eestlastega formeeritud rügementidega.^[3]

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

Relva-SS-i üksused nummerdati 22. oktoobril 1943 ja oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega.

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon).

1943. aasta septembris külastas Eesti SS-vabatahtlike brigaadi Dębicas SS-Reichsführer Heinrich Himmler, keda saatis Eesti Omavalitsuse, Kindralinspektuuri Relva-SS-i Eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor Johannes Soodla.

1943. aasta sügisel formeeriti mõned vanemad SS-diviisid isikkoosseisu kaotuste tõttu ümber rügementideks ning 12. novembril 1943 muudeti brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42-st sai 45. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 43-st 46. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad Neveli rindel oli 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division) moodustamise alus, kui 24. jaanuaril 1944 nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks. 1942. aastal nimetati Relva-SS-i sõjaväelasi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks.

31. detsembril 1943 oli brigaadi koosseisus 5009 meest (178 ohvitseri, 864 allohvitseri ja 4057 meest reakoosseisus).

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

NATO maaväe üksused
Märk	Üksus	Koosseis	Ülem	NATO kood
	Pooljagu/ grupp/ meeskond	3–6	nooremseersant/ kapral	OR-4/ OR-2
	Jagu	6–12	seersant	OR-4
	Poolrühm	7-20	seersant	OR-4
	Rühm	15–50	leitnant	OF-1
	Kompanii	80–250	kapten major	OF-2 OF-3
	Pataljon	300–800	kolonelleitnant	OF-4
	Rügement Brigaad	3000–5000	kolonel brigaadikindral	OF-5 OF-6
	Diviis	10 000 – 30 000	kindralmajor	OF-7
	Korpus	30 000 – 50 000	kindralleitnant	OF-8
	Armee	100 000 – 300 000	kindral	OF-9
	Armeegrupp/ rinne	2+ armeed	välimarssal armeekindral	OF-10
	Piirkond/ sõjatander	4+ armeegruppi	kuuetärnikindral ülemjuhataja	?

22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. Oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega. 1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks.

42. SS-vabatahtlike rügement[muuda | muuda lähteteksti]

42. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 42) (ümbernimetatud 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks 12.11. 1943)

Rügemendiülemad:

SS-Standartenführer Johannes Soodla (kuni oktoobrini 1943)
SS-Standartenführer Henn-Ants Kurg, (kuni 25.10.1943)
SS-Sturmbannführer Paul Vent
I pataljon (saksa 42/I Batallion), ülemad: SS-Sturmbannführer Paul Vent, SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu
- 42/I 1. kompanii – SS-Untersturmführer Juhan Käis
- 42/I 2. kompanii – SS-Obersturmführer Jüri Ungvere (5.7.1900 – 21.2.1970)
- 42/I 3. kompanii – SS-Obersturmführer Paul Maitla
- 42/I 4. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Voldemar Tepper, SS-Hauptsturmführer Eduard Ferdinand Hints, SS-Untersturmführer Artur Adoson
II pataljon (42/II Batallion), – SS-Hauptsturmführer Elmar Lang
- 42/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Osvald Klemets, SS-Hauptsturmführer Voldemar Mikkola, SS-Untersturmführer Valentin Vainola (langes 13. novembril 1943), SS-Untersturmführer Edgar Künnis († langes 18.03.44)
- 42/II 6. kompanii – SS-Hauptsturmführer Lembit Vaher
- 42/II 7. kompanii – Ernst Voldemar Kumar
- 42/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, SS-Untersturmführer Mango Vanker († langes juulis 1944)
42 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – SS-Obersturmführer Lembit Esko
42 14. tankitõrjekompanii – SS-Relva Obersturmführer Ago Loorpärg. Kompanii relvastatud 75-mm tankitõrjekahuritega.

43. SS-vabatahtlike rügement[muuda | muuda lähteteksti]

43. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 43) (ümber nimetatud 46. Relva-SS Grenaderirügemeniks 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: SS-Standartenführer Juhan Tuuling

43/I. Pataljon (saksa 43/I Batallion), – ülemad SS-Sturmbannführer Ain Mere, SS-Sturmbannführer Udo Parrest (alates oktoober 1943)
- 43/I 1. kompanii (43/I 1. Kompanie) – ülem SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21.02.44)
- 43/I 2. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Kapsta, SS-Untersturmführer Harald Kuus († langes 24. veebruaril 1944)
- 43/I 3. kompanii –
- 43/I 4. raskerelvakompanii
II. Pataljon (43/II Batallion) – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (november 1943 – jaanuar 1944), SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus (nov 1943– jan 1944)
- 43/II 5. kompanii – ülemad SS-Obersturmführer Rudolf Steinpick († langes 25. oktoobril 1943), SS-Obersturmführer Helmut Rõõmussaar^[4], SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21. veebruaril 1944)
- 43/II 6. kompanii – SS-Untersturmführer Martin Hunt († langes 25. juulil 1944)
- 43/II 7. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus, SS-Obersturmführer Edgar Vaikma
- 43/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Hauptsturmführer Johannes Volmer
43 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Untersturmführer Elvo Kilgas († langes 24. aprillil 1944)
43 14. Tankitõrjekompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst, SS-Untersturmführer Erik Haabjärv
43 15. Pioneerikompanii (43/15. Pionere-Kompanie), ülemad SS-Obersturmführer Robert Telliskivi, SS-Untersturmführer Elmar Otsing (langes mais 1945)

Brigaadi tugiüksused[muuda | muuda lähteteksti]

53. Õhutõrjeüksus (SS-Flak Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Bergemann
- 1. 20-mm õhutõrjepatarei (Batterie (20 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Enn Sirvet, Untersturmführer Viktor Marvet
- 2. 37-mm õhutõrjepatarei (Batterie (37 mm)) – ülem SS-Obersturmführer Igor Krauss
- 3. 88-mm õhutõrjepatarei (Batterie (88 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Karl Aleksander Tamme († langes 10. novembril 1943), SS-Untersturmführer Ralf Taimre
53. SS-tankitõrjeüksus (SS-Panzerjäger Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst
53. SS-luurekompanii (SS-Nachrichten Kompanie 53)
53. SS-välitagavarapataljon (SS-Feldersatz Bataillon 53 ) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Störz
33. SS-tagavara ja varustusrügement (SS-Ausbildungs-und Ersatz Regiment 33) – ülem SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann
53. SS-suurtükidivisjon (SS-Artillerie Abteilung 53) – SS-Hauptsturmführer August Võhma (dets 1943); SS-Sturmbannführer Aleksander Sobolev († langes 17. oktoobril 1944 Ida-Preisimaal),
- Staabipatarei (Stabsbatterie) – ülemad SS-Untersturmführer Aleksander Kimmel, SS-Untersturmführer Eduard Limion
- 1. Patarei – ülemad Hauptsturmführer August Võhma, SS-Untersturmführer Jüri Nurmekund, SS-Untersturmführer Otto Särgava
- 2. Patarei – SS-Untersturmführer Eduard Limion, SS-Untersturmführer Ants Angerjas
- 3. Patarei – SS-Obersturmführer Paul Suurkivi
- Suurtükiväe topograafiaüksus – Artillerie Vermessungstruppe
Sõjakirjasaatjate rühm SS-Kriegsberichter-Zug, SS-Ustuf. Clapier de Collongues, Elmar Tõnismäe. Rühma kuulus aja jooksul kokku umbes kakskümmend meest: Venda Kask, Karl Gailit, Viktor Massalsky, Kaljo Klaasmann ja Theodor Saareke, Gerhard Rahnulo, Helmut Joonuks, Helmut Neider, Jüri Remmelgas, Uno Andre, Adolf Kõrge, Kaljo Klaasmann jt.. Kunstnikuna kuulus rühma Avo Keerend, joonistajana Hugo Elling, raadiomehena Agu Kask ning filmimehena Romuald Dagis. Tõlk oli Helmuth Asson, fotograafideks olid kaks sakslast — Hofstätter ja Seeliger. Hiljem Narva all liitusid rühmaga Artur Rinne, Hendrik Adamson, Artur Alliksaar, Uno Andre, Helmut Asson, Kaarel Annuk, Helmut Joonuks ja Harry Abel. Eestis avaldati sõjakirjasaatjate kirjutisi peamiselt Rindelehes, aga ka Eesti Sõnas ning kohalikes lehtedes^[5].

Operatsioon Heinrich[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Operatsioon Heinrich, Valgevene kindralkomissariaat

1943. aasta novembris suunati leegionist moodustatud kahe rügemendi (1. ja 2. grenaderirügement) suurune Eesti SS-vabatahtlike brigaad pärast kaheksakuulist väljaõpet armeedegrupi Mitte käsutusse ja allutati selle tagalas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale. Partisanidevastase Operatsioon Heinrichi (3. oktoober – 18. november) teostamiseks moodustati Väegrupi Mitte tagalapiirkonnas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale, SS-Obergruppenführer ja politseikindral Erich von dem Bach-Zelewskile Valgevenes alluv väekoondis "Von dem Bach", mis koosnes kahest võitlusgrupist – "Jeckeln" ja "Von Gottberg".

Põhjapoolsesse, SS-Obergruppenführer Friedrich Jeckelni juhitavasse võitlusgruppi määrati ka Eesti brigaad. Operatsioon Heinrich käigus osales Eesti SS-vabatahtlike brigaad Polotski-Krasnopolje-Pustoška-Idritsa-Sebeži (Valgevene, Vitebski oblasti ja Pihkva oblasti) piirkonnas võitluses "Rossonõ^[6] vabariigi" partisanidega. Piirkond asus 50 km kaugusel Neveli linnast.Operatsiooni käigus ründas Eesti brigaad piirkonda Idritsa suunalt lõunasse: 42. rügemendi ülesandeks jäi kaitsest läbi murda ja 43. rügement pidi ala kontrolli alla võtma. Viis päeva kestnud lahingute järel hõivati Albrehtovo küla (Альбрехтово), kus asus partisanide keskus.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

45. Relva-SS Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

45. Relva-SS Grenaderirügement (ümbernimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülemad:

SS-Standartenführer Henn-Ants Kurg, (kuni 25.10.1943)
SS-Sturmbannführer Paul Vent, (kuni 04.1944)
I pataljon (saksa 45/I Batallion), ülemad: SS-Sturmbannführer Paul Vent, SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu
- 45/I 1. kompanii – SS-Untersturmführer Endel Käis
- 45/I 2. kompanii – SS-Obersturmführer Jüri Ungvere (5.7.1900 – 21.2.1970)
- 45/I 3. kompanii – SS-Obersturmführer Paul Maitla
- 45/I 4. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Voldemar Tepper (03.1944 – 09.1944), SS-Hauptsturmführer Eduard Ferdinand Hints, SS-Untersturmführer Artur Adoson
II pataljon (45/II Batallion), ülem: SS-Hauptsturmführer Elmar Lang
- 45/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Osvald Klemets, SS-Hauptsturmführer Voldemar Mikkola, SS-Untersturmführer Valentin Vainola († langes 13.11.1943), SS-Untersturmführer Edgar Künnis († langes 18.03.44)
- 45/II 6. kompanii – SS-Hauptsturmführer Lembit Vaher
- 45/II 7. kompanii – Ernst Voldemar Kumar
- 45/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, SS-Untersturmführer Mango Vanker († langes juulis 1944)
45 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – SS-Obersturmführer Lembit Esko
45 14. tankitõrjekompanii – SS-Relva Obersturmführer Ago Loorpärg. Kompanii relvastatud 75mm tankitõrjekahuritega.

Vaata ka 45. Relva-SS Grenaderirügement

46. Relva-SS Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

46. Relva-SS Grenaderirügement (ümber nimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: Standartenführer Juhan Tuuling

46/I. Pataljon (saksa 46/I Batallion), – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (alates oktoober 1943)
- 46/I 1. kompanii (43/I 1. Kompanie) – ülem SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21.02.44)
- 46/I 2. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Kapsta, SS-Untersturmführer Harald Kuus (langes 24. veebruaril 1944)
- 46/I 3. kompanii –
- 46/I 4. raskerelvakompanii
II. Pataljon (46/II Batallion) – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (november 1943 – jaanuar 1944), SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus (november 1943 – jaanuar 1944)
- 46/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Edgar Kilk († langes 21. veebruaril 1944)
- 46/II 6. kompanii – SS-Untersturmführer Martin Hunt († langes 25. juulil 1944)
- 46/II 7. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus, SS-Obersturmführer Edgar Vaikma
- 46/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Hauptsturmführer Johannes Volmer
46 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Untersturmführer Elvo Kilgas († langes 24. aprillil 1944)
46 14. Tankitõrjekompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst, SS-Untersturmführer Erik Haabjärv
46 15. Pioneerikompanii (43/15. Pionere-Kompanie), ülemad SS-Obersturmführer Robert Telliskivi, SS-Untersturmführer Elmar Otsing († langes mais 1945)

Vaata ka 46. Relva-SS Grenaderirügement

Brigaadi tugiüksused[muuda | muuda lähteteksti]

53. Õhutõrjeüksus (SS-Flak Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Bergemann
- 1. 20 mm õhutõrjepatarei (Batterie (20 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Enn Sirvet, SS-Untersturmführer Viktor Marvet
- 2. 37 mm õhutõrjepatarei (Batterie (37 mm)) – ülem SS-Obersturmführer Igor Krauss
- 3. 88 mm õhutõrjepatarei (Batterie (88 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Karl Aleksander Tamme († langes 10. novembril 1943), SS-Untersturmführer Ralf Taimre
53. SS-tankitõrjeüksus (SS-Panzerjäger Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst
53. SS-luureüksus (SS-Nachrichten Kompanie 53)
53. SS-välitagavarapataljon (SS-Feldersatz Bataillon 53 ) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Störz
33. SS-tagavara ja varustusrügement (SS-Ausbildungs-und Ersatz Regiment 33) – ülem SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann
53. SS-suurtükiväeüksus (SS-Artillerie Abteilung 53) – SS-Sturmbannführer Aleksander Sobolev († langes 17. oktoobril 1944 Ida-Preisimaal)
- Staabipatarei (Stabsbatterie) – ülemad SS-Untersturmführer Aleksander Kimmel, SS-Untersturmführer Eduard Limion
- 1. Patarei – ülemad SS-Hauptsturmführer August Võhma, SS-Untersturmführer Jüri Nurmekund, SS-Untersturmführer Otto Särgava
- 2. Patarei – SS-Untersturmführer Eduard Limion, SS-Untersturmführer Ants Angerjas
- 3. Patarei – SS-Obersturmführer Paul Suurkivi
- Suurtükiväe topograafiaüksus – Artillerie Vermessungstruppe

Neveli rinne[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Neveli rinne, Idarinne#Pealetungioperatsioon Smolenski suunal

1943. aasta oktoobris alustasid Punaarmee Kalinini rinde väed pealetungi Neveli pealetungioperatsiooni Väegrupp Nord positsioonidele ning 6. novembril suunati Väegrupi Nord kolm diviisi Nevelist põhja poole ja seni partisanidevastases operatsioonis osalenud 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi ida poole Neštšerdo järve äärde sest just seal oli Punaarmee Kalinini rinde 3. löögiarmee Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli piirkonnas rindest läbi murdnud. Wehrmachti 16. armee VIII korpusele allunud 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi ülesandeks oli osaleda läbimurde riivistamises ja vastase tagasi paiskamises ta endistele positsioonidele Neštšerdo ja Mešno järve joonel. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6. – 10. oktoobrini Neveli pealetungioperatsioon Väegrupp Nord 3. tankiarmee ja 16. armee positsioonidele ja hõivati 7. oktoobril Nevel. Nevel oli strateegiline transpordisõlm, Dno–Vitebski raudteel, Väegrupp Nord ja Väegrupp Mitte vägede vahel. Punaarmee 3. löögiarmee murdis läbi Saksa vägede kaitseliinist, Neveli-Bolšoje Suravino liinil ning kiilus 12 km sügavusele Zabelje raudteejaamast. Saksa vägede vastupealetungi tõrjumisel osales 3. löögiarmee 52. kv diviisiga 8. ELK suurtükivägi (23,. 779. ja 85. suurtükiväepolk).

1943. aasta 16. detsembril alustas Nõukogude 2. Balti rinde väed lõunast pealetungi Saksa vägede ida–läänesuunalisele nn Luchs-Stellungile (Ilvese kaitseliinile), 1. Balti rinde väed aga murdsid läbi armeedegrupi "Mitte" vasakul tiival 80 km laiuselt ja 30 km sügavuselt. 1943. aasta detsembri keskpaigas brigaad lahutati võitlusgrupist "Jeckeln" ja allutati Saksa 132. jalaväediviisile ning saadeti rindele Drissa jõe ja Neštšarda järve vahelisele alale. Armeedegrupp "Nord" saatis läbimurdepiirkonda oma paremalt tiivalt abijõude, sh ka 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi. Lisaks sõjategevusele Punaarmeega tuli brigaadi väeosadel tegeleda ka Saksa vägede tagalas samal ajal tegutsenud partisaniüksustega. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

Jaanuaris 1944 asus 45. rügement rindel Drissa jõe ja Neštšarda järve lõunaosa vahel, 46. rügement asus Bulininos. Brigaadi staap koos 53. suurtükipataljoniga ja välihospidaliga asus Albrehtovo külas. Jaanuari teisel poolel saadeti Debica õppelaagrist brigaadi 2000 peamiselt 1925. aastal sündinud meest. Kokku oli jaanuari lõpul 1944 Neveli all eesti brigaadis umbes 7000 meest. Brigaadi komandör Neveli all oli Franz Augsberger ja staabiülem SS-Obersturmbannführer Emil Rehfeldt. 45. rügemendi ülem oii novembrini 1943 SS-Standartenfüher Henn-Ants Kurg, pärast tema haavatasaamist SS-Obersturmbannfüher Paul Vent. 46. rügementi juhtis SS-Standartenführer Juhan Tuuling. 1944. aasta 14. jaanuaril algas aga Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon Leningradi rindel, Novgorodi juurest murti rinne läbi ning 21. jaanuaril hõivasid Punaarmee väed Novgorodi, 22. jaanuaril Kingisseppa ja 31. jaanuaril jõudis Punaarmee Luuga jõe joonele.

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Eesti üksused ja nende välipostinumbrid, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975
↑ Hanno Ojalo, Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?, Kultuur ja Elu, 2/2015
↑ Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45
↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, Helmut Rõõmussaar
↑ Mart Laar, Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas : ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused. Tallinn : Grenader, 2007 366 lk. ISBN 9789949422500
↑ Rossonõ rajoon ehk Rassonõ rajoon, EKI, vaadatud 9. oktoober 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Remmelgas, Kolm kuuske. Kirjastus Olion 2004, 278 lk. ISBN13: 9789985663875
Jüri Remmelgas, Tuline värav : Sõjaraamat. Kirjastus: EMP, Stockholm, Rootsi, 1955, 288 lk

[1] Eesti üksused ja nende välipostinumbrid, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975

[2] Hanno Ojalo, Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?, Kultuur ja Elu, 2/2015

[3] Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45

[4] 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, Helmut Rõõmussaar

[5] Mart Laar, Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas : ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused. Tallinn : Grenader, 2007 366 lk. ISBN 9789949422500

[6] Rossonõ rajoon ehk Rassonõ rajoon, EKI, vaadatud 9. oktoober 2013

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp