46. Relva-SS Grenaderirügement

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi
46. Relva-SS-i grenaderirügement
Eesti diviisi vapp
Tegev November 1943 - mai 1945
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Liik jalavägi
Ülesanne Eesti kaitsmine
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel
1944. aastal Sõjategevuses Eestis:
Narva lahing
Sinimägede lahing ja 1945. aasta
Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane

46. Relva-SS-i grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Rügement der SS 46) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i koosseisus aastatel 1943–1945.

Algselt oli rügemendi nimi 43. vabatahtlike SS-Rügement (43. SS-Freiwilligen Regiment), kuni see kuulus 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) koosseisu. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).

 Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Novembris 1943 nimetati rügement ümber 46. Relva-SS grenaderirügemendiks (SS-Rgt.46), mis allutati jaanuaris 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisile.

 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.

Kuni 1944. aasta aprillini kuulus rügementi kaks pataljoni, siis moodustati 660. Eesti Pataljonist juurde III pataljon, mida täiendati mobiliseeritud meestega.

1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 46. Relva-SS Grenaderirügemendiks.

Iga rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 46/1-46/12.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

  • 46. Eesti SS-vabatahtlike rügemendi rügemendiülemad:
Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling, (–25. juulil 1944, mil viidi üle SS-korpuse staapi);
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane, (alates 26.08.1944–).

I pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

II pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

III pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

  • 46/III pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Arseni Korp (20.04.1944–). Pataljon kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
    • 46/III 9. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle († lahingus 06.08.1944),
    • 46/III 10. kompanii
    • 46/III 11. kompanii - Relva-SS-i Untersturmführer Boris Metsoja († lahingus 31.07.1944), SS-Untersturmführer Jaan Paalits (jäi teadmata kadunuks lahingus 31.07.1944),
    • 46/III 12. kompanii
  • Otse 46. rügemendile allusid:
    • 46/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Elvo Kilgas († lahingus 24.04.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Kalju Lehela (24.04.1944 kuni sai haavata Sinimägede juures), Relva-SS-i Obersturmführer Heldur Kaude
    • 46/14. tankitõrje kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Eerik Haabjärv
    • 46/15. pioneerikompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Karl Sibul, (- sai haavata Vepskülas 04.03.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Robert Telliskivi, Relva-SS-i Obersturmführer Elmar Otsing (jäi teadmata kadunuks mais 1945)

Sõjategevus Eestis 1944[muuda | muuda lähteteksti]

Narva jõe alamjooks Narvast Narva-Jõesuuni, Kudruküla, Tõrvala, Riigi, Vepsküla

1944. aasta 24. veebruaril ründasid Narva lahingutes 46. rügemendi II pataljoni osad SS-i Haupsturmführer'i Rudolf Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Pärast suurtükitule ettevalmistust varajastel hommikutundidel, kell 5:15 asus 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-i Oberscharführer' Rein Männiku juhtimisel käsigranaatidega kaevikuid rullima. Kella 17:00 paiku õhtul oli sillapea hävitatud. Lahing kestis üle kümne tunni ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. Sillapea purustamise eest autasustati SS-i Oberscharführer'it Rein Männikut korraga nii I kui ka II klassi Raudristiga, mis tegi temast esimese eestlase, kes sai sellise au osaliseks. Rügemendiülemat, SS-i Haupsturmführer't Rudolf Bruusi autasustati I klassi Raudristiga. Riigiküla sillapea purustamise eest sai 46 eesti sõjameest II klassi Raudristi ja 5 I klassi Raudristi.

Punaarmee pealetung Narva jõe idakaldalt Tõrvala juurest, Riigiküla ja Kudruküla suunal. Narva-Jõesuu-Narva joonelt Narvast põhjasuunas
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944

25. juulil 1944 hommikul alanud suurrünnakus murdsid 2 Punaarmee pataljoni, Narva-Jõesuu-Narva joonelt Narvast põhjas 46/II ja 46/III kaitseliinidest läbi. 46/II lõigus Riigiküla juurest ja 46/III Kudruküla juurest. Pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest. III pataljoni allesjäänud mehed taganesid Auga suunas. Pataljoni riismed olid kuni rinde maha jätmiseni septembris varus. Punaarmee 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid Kudruküla juures Narva jõest põhja pool Narva linna. Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni Peeterristi ja Puhkova juures. Punaarmee jõudis 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major Friedrich Kure juhtimisel.

25. juuli õhtul said ka Auvere piirkonnas kaitsel olevad Eesti üksused taandumiskäsu Tannenbergi liinile, 45. rügemendi taandumist jäi kaitsma 46. rügemendi II Pataljoni 7. kompanii Obersturmführer Edgar Vaikma juhtimisel.

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1944)#Juulilahingud

46. rügemendi juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

  • 46. Relva-SS-i grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 46 (estnische nr. 2) rügemendiülemad:
Sturmbannführer Alfons Rebane, Eesti kaitseväe vormis
Relva-SS-i Sturmbannführer Alfons Rebane.

I pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

II pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

III pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

Lahingutegevus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Sinimägede lahing
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#August 1944, Tartu lahing (1944)

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetrit Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. Eesti diviisi üksustesse. Eestist taganemise järel koondati 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Alam-Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse, Żagańi lähedal.

12.–15. jaanuaril 1945 murdis Punaarmee saksa rinde Läänemerest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma.

22. jaanuaril 1945 paisati võitlusgrupp Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 26. jaanuaril lahkus Neuhammerist 46. Relva-SS Grenaderirügement A. Rebase juhtimisel ja 22. jaanuari õhtul 45. rügement H. Riipalu juhtimisel.

 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Jaanuar 1945, Oppelni lahing
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Mai 1945: Tšehhi põrgu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Enno Rannik (Iital), www.geni.com
  2. ↑ DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemia nr 3 1992, lk 615
  3. ↑ Olaf Tammark. 01 KIRJUTAMATA MEMUAARE, 8. november 1997
  4. ↑ Olaf Tammark. 03 KIRJUTAMATA MEMUAARE, 6. detsember 1997
  5. ↑ vil! Olaf Tammark, Korporatsioon Fraternitas Estica
  6. ↑ Riiklikud autasud. Edgar Vaikma - III klassi Kotkarist, RT I 1998, 15, 232
  7. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis. Ants Väino Lahi, diviis.rindeleht.ee (vaadatud 17.10.2020)
  8. ↑ President Meri kinnitas riiklikud autasud, epl.delfi.ee, 12. VEEBRUAR 1998
  9. ↑ Riiklikud autasud. Ants Väino Lahi - III klassi Kotkarist, RT I 1998, 15, 232

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid
Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad
Saksa Luftwaffe
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=46._Relva-SS_Grenaderirügement&oldid=6609560"