Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles)
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad
3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles)
Tegev Eesti SS-vabatahtlike brigaad
5. mai 1943 – 22. oktoober 1943
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad
22. oktoober 1943 – 24. jaanuar 1944[1],[2]
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Flag of the Schutzstaffel.svg Relva-SS
Liik jalavägi
Suurus brigaad
Lahingud Partisanidevastane Operatsioon Heinrich "Rossonõ vabariigi" partisanidega
Neveli rinde lahingud
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Standartenführer Johannes Soodla
Standartenführer Henn-Ants Kurg
Sturmbannführer Paul Vent

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Brigaadi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti SS-vabatahtlike brigaad moodustati Eesti SS-leegioni baasil mais 1943, kui leegion nimetati ümber Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks seoses 24. veebruaril 1943 Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis välja kuulutatud 1919.–1924. aastal sündinud meeste mobilisatsiooniga Saksa tööteenistusse. Mobiliseerituile anti luba "valida" tööteenistusse ja SS-leegionisse astumise vahel, mille tulemusel suurenes "vabatahtlike" arv ning leegionis olevate meeste arv ületas leegionis ettenähtud võitlejate arvu.

Kindralkubermang 1943. aastal

Brigaadi moodustamise algfaasis, Lõuna-Poolas Krakówi lähedal asuvas Heidelaagris (poola Dębica) väljaõppelaagris lülitati 1. motoriseeritud SS-jalaväebrigaadi koosseisu ka 8. ja 10. SS-grenaderirügement, mis hiljem pidi asendatama eestlastega formeeritud rügementidega.[3]

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

Relva-SS-i üksused nummerdati 22. oktoobril 1943 ja oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega.

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon).

1943. aasta septembris külastas Eesti SS-vabatahtlike brigaadi Dębicas SS-Reichsführer Heinrich Himmler, keda saatis Eesti Omavalitsuse, Kindralinspektuuri Relva-SS-i Eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor Johannes Soodla.

1943. aasta sügisel formeeriti mõned vanemad SS-diviisid isikkoosseisu kaotuste tõttu ümber rügementideks ning 12. novembril 1943 muudeti brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42-st sai 45. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 43-st 46. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad Neveli rindel oli 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division) moodustamise alus, kui 24. jaanuaril 1944 nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks. 1942. aastal nimetati Relva-SS-i sõjaväelasi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks.

31. detsembril 1943 oli brigaadi koosseisus 5009 meest (178 ohvitseri, 864 allohvitseri ja 4057 meest reakoosseisus).

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

Maaväe üksused
Üksus Kooslus Ülem NATO kood
Pooljagu 3–4 Kapral OR-2
Jagu 8–12 Seersant OR-3
Rühm 15–30 Leitnant OF-1
Kompanii 80–150 Kapten/Major OF-2/OF-3
Pataljon 300–800 Kolonelleitnant OF-4
Rügement/
Brigaad
3000–5000 Kolonel/
Brigaadikindral
OF-5/OF-6
Diviis 10 000–30 000 Kindralmajor OF-7
Korpus 30 000–50 000 Kindralleitnant OF-8
Armee 100 000–300 000 Kindral OF-9
Armeegrupp/
Rinne
2+ armeed Välimarssal/
Armeekindral
OF-10
Piirkond/
Sõjatander
4+ armeegruppi Kuue tärni kindral/
Ülemjuhataja
?

22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. Oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega. 1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks.

42. SS-vabatahtlike rügement[muuda | muuda lähteteksti]

42. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 42) (ümbernimetatud 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks 12.11. 1943)

Rügemendiülemad:

43. SS-vabatahtlike rügement[muuda | muuda lähteteksti]

43. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 43) (ümber nimetatud 46. Relva-SS Grenaderirügemeniks 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: SS-Standartenführer Juhan Tuuling
Saksa neljatoruline 20mm õhutõrjekahur (Vierlingflak) SMG-34
Flak 38 õhutõrjekahur
88-mm õhutõrjepatarei kahur

Brigaadi tugiüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsioon Heinrich[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Operatsioon Heinrich, Valgevene kindralkomissariaat

1943. aasta novembris suunati leegionist moodustatud kahe rügemendi (1. ja 2. grenaderirügement) suurune Eesti SS-vabatahtlike brigaad pärast kaheksakuulist väljaõpet armeedegrupi Nord käsutusse ja allutati selle tagalas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale. Partisanidevastase Operatsioon Heinrichi (3. oktoober – 18. november) teostamiseks moodustati Väegrupi Nord tagalapiirkonnas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale, SS-Obergruppenführer ja politseikindral Erich von dem Bach-Zelewskile Valgevenes alluv väekoondis "Von dem Bach", mis koosnes kahest võitlusgrupist – "Jeckeln" ja "Von Gottberg".

Põhjapoolsesse, SS-Obergruppenführer Friedrich Jeckelni juhitavasse võitlusgruppi määrati ka Eesti brigaad. Operatsioon Heinrich käigus osales Eesti SS-vabatahtlike brigaad Polotski-Krasnopolje-Pustoška-Idritsa-Sebeži (Valgevene, Vitebski oblasti ja Pihkva oblasti) piirkonnas võitluses "Rossonõ[4] vabariigi" partisanidega. Piirkond asus 50 km kaugusel Neveli linnast.Operatsiooni käigus ründas Eesti brigaad piirkonda Idritsa suunalt lõunasse: 42. rügemendi ülesandeks jäi kaitsest läbi murda ja 43. rügement pidi ala kontrolli alla võtma. Viis päeva kestnud lahingute järel hõivati Albrehtovo küla (Альбрехтово), kus asus partisanide keskus.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

45. Relva-SS Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

45. Relva-SS Grenaderirügement (ümbernimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülemad:
Vaata ka 45. Relva-SS Grenaderirügement

46. Relva-SS Grenaderirügement[muuda | muuda lähteteksti]

46. Relva-SS Grenaderirügement (ümber nimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: Standartenführer Juhan Tuuling
Vaata ka 46. Relva-SS Grenaderirügement

Brigaadi tugiüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Kalinini rinde pealetungioperatsioon Smolenski ja Neveli suunal, 1943. aasta oktoobris

Neveli rinne[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Neveli rinne, Idarinne#Pealetungioperatsioon Smolenski suunal

1943. aasta oktoobris alustasid Punaarmee Kalinini rinde väed pealetungi Neveli pealetungioperatsiooni Väegrupp Nord positsioonidele ning 6. novembril suunati Väegrupi Nord kolm diviisi Nevelist põhja poole ja partisanidevastases operatsioonis osalenud 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi ida poole Neštšerdo järve äärde sest just seal oli Punaarmee Kalinini rinde 3. löögiarmee Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli piirkonnas rindest läbi murdnud. Wehrmachti 16. armee VIII korpusele allunud 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi ülesandeks oli läbimurre riivistada ja paisata vastane, tagasi ta endistele positsioonidele Neštšerdo ja Mešno järve joonel. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6. – 10. oktoobrini Neveli pealetungioperatsioon Väegrupp Nord 3. tankiarmee ja 16. armee positsioonidele ja hõivati 7. oktoobril Nevel. Nevel oli strateegiline transpordisõlm, DnoVitebski raudteel, Väegrupp Nord ja Väegrupp Mitte vägede vahel.

1943. aasta 16. detsembril alustas Nõukogude 2. Balti rinde väed lõunast pealetungi Saksa vägede ida–läänesuunalisele nn Luchs-Stellungile (Ilvese kaitseliinile), 1. Balti rinde väed aga murdsid läbi armeedegrupi "Mitte" vasakul tiival 80 km laiuselt ja 30 km sügavuselt. 1943. aasta detsembri keskpaigas brigaad lahutati võitlusgrupist "Jeckeln" ja allutati Saksa 132. jalaväediviisile ning saadeti rindele Drissa jõe ja Neštšarda järve vahelisele alale. Armeedegrupp "Nord" saatis läbimurdepiirkonda oma paremalt tiivalt abijõude, sh ka 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi. Lisaks sõjategevusele Punaarmeega tuli brigaadi väeosadel tegeleda ka Saksa vägede tagalas samal ajal tegutsenud partisaniüksustega. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

Jaanuaris 1944 asus 45. rügement rindel Drissa jõe ja Neštšarda järve lõunaosa vahel, 46. rügement asus Bulininos. Brigaadi staap koos 53. suurtükipataljoniga ja välihospidaliga asus Albrehtovo külas. Jaanuari teisel poolel saadeti Debica õppelaagrist brigaadi 2000 peamiselt 1925. aastal sündinud meest. Kokku oli jaanuari lõpul 1944 Neveli all eesti brigaadis umbes 7000 meest. Brigaadi komandör Neveli all oli Franz Augsberger ja staabiülem SS-Obersturmbannführer Emil Rehfeldt. 45. rügemendi ülem oii novembrini 1943 SS-Standartenfüher Henn-Ants Kurg, pärast tema haavatasaamist SS-Obersturmbannfüher Paul Vent. 46. rügementi juhtis SS-Standartenführer Juhan Tuuling. 1944. aasta 14. jaanuaril algas aga Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon Leningradi rindel, Novgorodi juurest murti rinne läbi ning 21. jaanuaril hõivasid Punaarmee väed Novgorodi, 22. jaanuaril Kingisseppa ja 31. jaanuaril jõudis Punaarmee Luuga jõe joonele.

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti Narva rindele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti üksused ja nende välipostinumbrid, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975
  2. Hanno Ojalo, Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?, Kultuur ja Elu, 2/2015
  3. Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45
  4. Rossonõ rajoon ehk Rassonõ rajoon, EKI, vaadatud 9. oktoober 2013

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]