37. Kaitsepataljon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaitsepataljon "Dorpat" 1941
37. Kaitsepataljon (W), 1941 – 1943
37. Eesti Politseipataljon,1943 – 1944
Tegev 29. augustil 1941 – oktoober 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus pataljon
Lahingud Teise maailmasõja Idarinne
Sõjategevus Eestis,
Kärevere lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Martin-Friedrich Bergmann
major Friedrich Kurg
major Kusta Lindpere
hauptmann Karl Saimre
hauptmann Paul Suude
oberleutenant Feliks Tamme

37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljoniülemad:

Pataljoni suuruseks oli 4 kompaniid ja 760 meest.

  • 1. kompanii
  • 2. kompanii
  • 3. kompanii
  • 4. kompanii

Kaitsepataljon "Dorpat"[muuda | muuda lähteteksti]

Vabatahtlik kaitsepataljon Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat värvati väegruppi "Nord" tagalaülemjuhataja Ferdinand von Roques'i ja Rusland-Nord Kõrgema SS'i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.

Pataljon formeeriti vabatahtlikest 29. augustil 1941 Tartus ning allus kuni 31. detsembrini 1942. aastal Wehrmachti, Väegrupp Nordi Tartus asuvale 207. julgestusdiviisile.

37. Kaitsepataljon[muuda | muuda lähteteksti]

6. novembril 1941. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks.

Pataljoni kasutati 1941/1942 Pihkva, Ostrovi ümbruses lennuväljade ja teiste sõjaliste objektide valveks. Üks erirood tegeles ka Pihkvast 10 km. kaugusel läänesuunas Moglino külas, endises piirivalvekomandatuuri hoones asunud sõjavangilaagrist Stalag 372, Organisation Todti käsutusse antud sõjavangide valvamisega.

37. julgestusüksus[muuda | muuda lähteteksti]

12. märtsil 1942. aastal nimetati pataljon Estnische Sicherungs Abteilung 37.

Pataljoni 1. kompanii asus Ostrovis, 2. kompanii oli Pihkva lennuväljal Luftwaffe käsutuses ja 3. kompanii Oudovas.

1942. aasta kevadel suunati pataljoni 3. kompanii 247. välikomandantuuri käsutusse, mis asus Idritsasse ning millele alluv territoorium hõlmas Sebeži, Idritsa, Pustoška ja Osveja rajoone. Kompanii osales maikuus kolonelleitnant Walter Scheichenbaueri juhtimisel Saksa 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii, 691. välisandarmeeriapataljoni 2. kompanii ja 39. kaitsepataljoni 2. ja 5. kompaniiga partisanidevastases operatsioonis Opotška-Sebeži raudteeliinist läänes ca 5600 km2 suurusel maa-alal.

37. pataljoni 3. kompanii asus 1942. aasta mais-juunis rühmade kaupa Žukovos, Aloljas ja Šitnikis. 1942. aasta juuli alguses purustasid 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii ja 37. kaitsepataljoni 3. kompanii ca 150-liikmelise partisanikoondise (Sahharovi partisanipolk) Lisno järve juures. Kohalike elanike andmetel tapeti 20–30 partisani ja haavatuid oli 75–80. Ellujäänud põgenesid väegrupi “Mitte” tagalapiirkonda. Pärast lahinguoperatsioone määrati 3. kompanii Luftwaffe käsutussse.

Hiljem viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati.

37. Kaitsepataljon[muuda | muuda lähteteksti]

13. juulil 1942. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37)

15. märtsil 1943 liideti pataljoniga 5. kompaniina 40. Kaitsepataljoni 4. kompanii.

37. Eesti Politseipataljon[muuda | muuda lähteteksti]

1943. aasta 9. detsembril nimetati pataljon 37. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Bataillon 37), pataljon allutati Saksa Korrapolitsei Kõrgemale komandörile, pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati saksa korrapolitsei politsei auastmetega.

28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 312 meest.

2. Politseirügemendi 1. Pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

5. juulil 1944. aastal liideti pataljon koos 38. ja 40. Eesti Politseipataljoniga 2. Eesti Politseirügementi 1. pataljonina.

1944. aasta suve lõpul viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati, 12. augustil 1944 taandus pataljon üle Väina jõe, peale seda toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.

1944. aasta septembrist allus pataljon Saksa LIV Armeekorpuse 87. jalaväediviisile.

1944. aasta lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos Wehrmacht 87. Jalaväediviisi ja soomepoistega Punaarmee Kärevere sillapea.

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris taandus pataljon Saksamaale, üle Karksi-Nuia 24. – 25. septembril 1944. aastal, Riia rindele. Riiast lahkus pataljon 5. oktoobril meritsi Gotenhaveni (Poolas) ja sealt edasi Neuhammerisse Sileesiasse, Saksamaal liideti eesti üksused ja ka 37. pataljon 20. Eesti SS-diviisi 46. Relva-SS Grenaderirügementi ning oktoobris 1944 politseipataljon likvideeriti.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M-M. Koppel, Major Friedrich Kurg pidas sõna, Kultuur ja Elu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]