Mine sisu juurde

5. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
5. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 26. veebruar 1944 – 1944. aasta lõpp
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus 207. julgestusdiviis
Liik jalavägi
Suurus rügement
Ülemad
Võtmeisikud Johannes Raudmäe

5. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 5, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 5) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

5. Piirikaitserügement formeeriti veebruari lõpul ja märtsi algul Järva-, Viljandi- ja Virumaal. Sarnaselt teiste piirikaitserügementidega läks varustamine ja relvastamine väga aeglaselt ja oli puudulik. Vormirõivastuse ja jalatsid said mehed kätte alles aprilli esimestel päevadel. Relvastus oli algul väga mitmekesine: itaalia karabiinid ja prantsuse kuulipildujad, kuid seegi väeosa sai hiljem käsutusse saksa päritolu relvad.[1]

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[2] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.

Juhtkond ja koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Adolf Herm,

Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

5. Eesti Piirikaitserügemendi staap ja staabikompanii formeeriti Paides,

I Pataljon formeeriti Türi piirkonnas.

II Pataljon Paide piirkonnas.

III Pataljon Põltsamaa piirkonnas.

Rügemendi suurtükiväepatarei moodustati Alatskivil alles juunis 1944. aastal.

1944. aasta veebruari lõpul allutati rügement Väegrupp Nord Armeegrupp Narwa 207. julgestusdiviisile.

12. aprillil 1944. aastal määrati rügemendi I pataljon ja 20. aprillil ka II pataljon Peipsi äärde rannakaitsele, seal vahetati välja 4. Piirikaitserügemendi. 5. Piirikaitserügement asus kaitseliinil Mustveest Varnjani.

Rügemendi III pataljon jõudis Peipsi kaldale alles 1944. aasta juuni algul ning ta määrati Varnja külast Praaga-Koosa jõe suudmeni.

1944. aasta jaanipäeva paiku viidi rügemendi I pataljon Meerapalu-Jõepera rajooni, rügemendi I pataljoni kaitselõigu võtsid üle II ja III pataljon.

1944. aasta juuli keskpaiku läks II pataljon Jõepera-Mehikoorma rajooni ja tema kaitselõigu võtsid üle Tartumaa Omakaitse pataljon leitnant Paul Onno juhtimisel, mis allutati 5. Piirikaitserügemendile.

1944. aasta augustis pärast Sinimägede lahingu lõppemist 10. augustil 1944 toodi Kagu-Eestisse Emajõe liinile Narva alt 20. eesti diviisi 47. rügemendi II pataljon kolonel-leitnant Alfons Rebase juhtimisel, kelle alluvusse määrati ka 5. Rügemendi II ja III pataljon. 14. augustil moodustati Rebase juhtimisel tegutsenud SS-võitlusgrupp "Rebane", mis koosnes 47. rügemendi II pataljonist, saksa väeosadest ja 5. Piirikaitserügemendi II ning III pataljonist.[3]

5. Piirikaitserügemendi väeosad osalesid Tartu lahingutes 1944. aasta septembris.

  1. Nisuma, M (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Tallinn: Varrak.
  2. "Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 11. aprillil 2020.
  3. Rolf Michaelis. Eestlased Waffen-SS-is. Tallinn 2001. Lhk. 71.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]