2. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
2. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – 17. september 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement
Ülemad
Märkimisväärsed
ülemad
kolonelleitnant Juhan Vermet

2. Eesti Piirikaitserügement, ka 2. Eesti Piirikaitse Rügement ja 2. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülemad:

rügemendi adjutant kapten Julius Edur.
Rügemendi koosseis:
  • 1. pataljon, ülem oli Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Niinepuu,
    • 1. pataljoni 1. kompanii, leitnant Kaljo Paasjärv.
    • 1. pataljoni 2. kompanii, leitnant Leonhard Luts.
    • 1. pataljoni 3. kompanii, leitnant Viktor Sildnik.
    • 1. pataljoni 4. kompanii, leitnant Leo Baumann, hiljem leitnant Elmar Tammark.
  • 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (major) Friedrich-Martin Sillaots,
    • 2. pataljoni 5. kompanii, leitnant Arnold Tiivel.
    • 2. pataljoni 6. kompanii, leitnant Heiti Endel Jaanimägi.
    • 2. pataljoni 7. kompanii, leitnant Arthur Hansen.
    • 2. pataljoni 8. kompanii, Heino Parts.
  • 3. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Leetmaa.
    • 3. pataljoni 9. kompanii,
    • 3. pataljoni 10. kompanii, leitnant Harri Saarman.
    • 3. pataljoni 11. kompanii, leitnant Enn Teenu.
    • 3. pataljoni 12. kompanii, leitnant Aleksander Perri, hiljem leintnant Karl Meos.
  • 13. kompanii (suurtükipatarei), ülem Relva-SS Unterscharführer (leitnant) Karl Riismandel

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Piirikaitserügemendi staap ja I pataljon formeeriti Tartus, pataljoni ülemaks määrati kapten Meinhard Niinepuu, endine Tartumaa Omakaitsemaleva 1. Pataljoni ülem.

II pataljoni 6., 7. ja 8. kompanii formeeriti Võrus ja 5. kompanii Petseris, pataljoni ülemaks määrati major Friedrich-Martin Sillaots.

III pataljoni 9., 10., 12. kompanii formeeriti Valgas ja 11. kompanii Antslas, pataljoni ülemaks määrati endine Võru Ühisgümnaasiumi õpetaja, reservohvitser kapten Meinhard Leetmaa.

Rügemendi patarei formeeriti Jõgeval, patarei ülemaks määrati leitnant Karl Riismandel.

Rügemendi lahinguline väljaõpe toimus Kurtna laagris.

1.juulil 1944.a. oli rügemendi koosseisus sakslasi: 1 ametnik, 2 allohvitseri; Eestist: 56 ohvitseri, 6 ametnikku, 358 allohvitseri ja 1794 alamväelast.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta 15. veebruaril suunati rügement Peipsi rannakaitsele, Varnja-Praaga rajooni.

1944. aasta 10. märtsil osales rügemendi III pataljoni 12. kompanii koos Omakaitse ühe kompaniiga Omedu juures üle Peipsi jää, tunginud tungis 700-meheline nõukogude hävituspataljonlaste diversiooniüksuse sissetungi likvideerimises Kasepää ja Tarakvere metsades, Kangroveski ümbruses.

Next.svg Pikemalt artiklis Tarakvere lahing.

1944. aasta 20. kuni 22. märtsil paiknes rügement ümber Kirde-Eestisse, kus allutati 58. jalaväediviisile (Armeegrupp Narwa, XXVI armeekorpus).

1944. aasta maikuus allutati 2. Piirikaitserügement koos teiste piirikaitserügementidega Armeegrupp Narwa Saksa 300. Eriotstarbelisele Diviisile.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]