37. Kaitsepataljon
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
37. Kaitsepataljon "Dorpat" 1941 37. Kaitsepataljon (W), 1941 – 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37 (saksa keeles) | |
---|---|
Tegev | 29. august 1941–oktoober 1944 |
Riik | Suursaksa Riik |
Kuuluvus |
Wehrmachti väegrupi Nord tagalapiirkond |
Liik | jalavägi |
Ülesanne | tagalajulgestus |
Suurus | pataljon |
Osa |
207. julgestusdiviis Saksa Korrapolitsei |
Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis, Kärevere lahing |
Ülemad | |
Praegune ülem |
- major Martin-Friedrich Bergmann major Friedrich Kurg major Kusta Lindpere hauptmann Karl Saimre hauptmann Paul Suude ülemleitenant Feliks Tamme |
Võtmeisikud |
|
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt[1] Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Juhtkond ja koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Pataljoniülemad:
- major Martin-Friedrich Bergmann, augustist 1941 –
- major Friedrich Kurg, 29. september 1942 – juuli 1944[küsitav][2]
- major Kusta Lindpere, 1943. aastal
- hauptman Karl Saimre, – 18. augustini 1944
- hauptman Paul Suude, 18. august 1944 – 20. august 1944
- ooberstleitnant Feliks Tamme, 20. august 1944 – detsember 1944
Pataljoni suurus oli 4 kompaniid ja 760 meest.
- 1. kompanii
- 2. kompanii
- 3. kompanii
- 4. kompanii
Kaitsepataljon Dorpat
[muuda | muuda lähteteksti]Vabatahtlik kaitsepataljon Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat värvati väegrupi Nord tagala ülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.
Pataljon formeeriti vabatahtlikest 29. augustil 1941 Tartus ning allus kuni 31. detsembrini 1942. aastal Wehrmachti väegrupi Nord Tartus asuvale 207. julgestusdiviisile.
37. Kaitsepataljon
[muuda | muuda lähteteksti]37. Kaitsepataljon (W), 1941 – 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37 (saksa keeles) | |
---|---|
Riik | Suursaksa Riik |
Kuuluvus | Wehrmachti |
Liik | jalavägi |
Suurus | pataljon |
Osa |
Saksa Korrapolitsei |
Ülemad | |
Praegune ülem | - |
Võtmeisikud |
|
6. novembril 1941. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks.
Pataljoni kasutati 1941/1942 Pihkva, Ostrovi ümbruses lennuväljade ja teiste sõjaliste objektide valveks. Üks erirood tegeles ka Pihkvast 10 km kaugusel läänesuunas Moglino külas, endises piirivalvekomandantuuri hoones asunud sõjavangilaagrist Stalag 372, Organisation Todti käsutusse antud sõjavangide valvamisega.
37. julgestusüksus
[muuda | muuda lähteteksti]12. märtsil 1942 sai pataljoni nimeks Estnische Sicherungs Abteilung 37.
Pataljoni 1. kompanii asus Ostrovis, 2. kompanii oli Pihkva lennuväljal Luftwaffe käsutuses ja 3. kompanii Oudovas.
1942. aasta kevadel suunati pataljoni 3. kompanii 247. välikomandantuuri käsutusse, mis asus Idritsasse ning millele alluv territoorium hõlmas Sebeži, Idritsa, Pustoška ja Osveja rajooni. Kompanii osales maikuus kolonelleitnant Walter Scheichenbaueri juhtimisel Saksa 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii, 691. välisandarmeeriapataljoni 2. kompanii ja 39. kaitsepataljoni 2. ja 5. kompaniiga partisanidevastases operatsioonis Opotška-Sebeži raudteeliinist läänes umbes 5600 km2 suurusel maa-alal.
37. pataljoni 3. kompanii asus 1942. aasta mais-juunis rühmade kaupa Žukovos, Aloljas ja Šitnikis. 1942. aasta juuli alguses purustasid 889. maakaitseväepataljoni 1. kompanii ja 37. kaitsepataljoni 3. kompanii umbes 150-liikmelise partisanikoondise (Sahharovi partisanipolk) Lisno järve juures. Kohalike elanike andmetel tapeti 20–30 partisani ja haavatuid oli 75–80. Ellujäänud põgenesid väegrupi Mitte tagalapiirkonda. Pärast lahinguoperatsioone määrati 3. kompanii Luftwaffe käsutusse.
Hiljem viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati.
37. Kaitsepataljon
[muuda | muuda lähteteksti]13. juulil 1942. aastal nimetati pataljon 37. Kaitsepataljoniks (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37)
15. märtsil 1943 liideti pataljoniga 5. kompaniina 40. Kaitsepataljoni 4. kompanii.
- 5. kompanii, ülem kapten Sergei Maripuu
- 1. rühm, ülem Paul Maitla
- kompaniiülem, ülemleitnant Edgar Reiksaar
37. Eesti Politseipataljon
[muuda | muuda lähteteksti]37. Eesti Politseipataljon, 1943 – 1944 | |
---|---|
Riik | Suursaksa Riik |
Kuuluvus | Saksa Korrapolitsei |
Haru | Väegrupp Nord 2. Eesti Politseirügement |
Liik | jalavägi |
Suurus | pataljon |
Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne Sõjategevus Eestis, Kärevere lahing |
1943. aasta 9. detsembril nimetati pataljon 37. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Bataillon 37), pataljon allutati Saksa Korrapolitsei Kõrgemale komandörile, pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei politsei auastmetega.
28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 312 meest.
5. juulil 1944. aastal liideti pataljon koos 38. ja 40. Eesti Politseipataljoniga, 2. Eesti Politseirügementi 1. pataljonina.
1944. aasta suve lõpul viidi pataljon Valgevene kindralkomissariaati, 12. augustil 1944 taandus pataljon üle Väina jõe, peale seda toodi pataljon tagasi Eestisse Tartu rindele.
1944. aasta septembrist allus pataljon Saksa LIV armeekorpuse 87. jalaväediviisile.
1944. aasta lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos Wehrmacht 87. jalaväediviisi ja soomepoistega Punaarmee Kärevere sillapea.
Likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Septembris taandus pataljon Saksamaale, üle Karksi-Nuia 24. – 25. septembril 1944. aastal, Riia rindele. Riiast lahkus pataljon 5. oktoobril meritsi Gotenhaveni (Poolas) ja sealt edasi Neuhammerisse Sileesiasse, Saksamaal liideti eesti üksused ja ka 37. pataljon 20. Eesti SS-diviisi 46. Relva-SS Grenaderirügementi ning oktoobris 1944 politseipataljon likvideeriti.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kõrgema SS- ja politseijuhi Rußland-Nord ja väegrupi Nord tagala ülemjuhataja korraldusel värvitud vabatahtlikud kaitsepataljonid (nr 37-42), okupatsioon.ee (vaadatud 2. detsember 2011)
- ↑ M-M. Koppel, Major Friedrich Kurg pidas sõna, Kultuur ja Elu