Rügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maaväe üksused
Üksus Kooslus Ülem
Pooljagu 3–4 Kapral
Jagu 8–12 Seersant
Rühm 15–30 Leitnant
Kompanii 80–150 Kapten/Major
Pataljon 300–800 Kolonelleitnant
Rügement/
Brigaad
3000–5000 Kolonel/
Brigaadikindral
Diviis 10 000–30 000 Kindralmajor
Korpus 30 000–50 000 Kindralleitnant
Armee 100 000–300 000 Kindral
Armeegrupp/
Rinne
2+ armeed Välimarssal/
Armeekindral
Piirkond/
Sõjatander
4+ armeegruppi Kuue tärni kindral/
Ülemjuhataja

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.

Rügemendi suurus ja struktuur sõltuvad otstarbest. Eraldiseisvaks (üksikuks) rügemendiks võivad olla formeeritud ka koos tegutsevad või paiknevad sama väeliigi või eriala-relvaliigi pataljonid, mis ei moodusta siiski brigaadi. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.

Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number, lipp, pitsat ja staap.

Mereväes koosneb rügement divisjonidest, õhuväes eskadrillidest. Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab rügemendisuurusele väeosale polk.

Tänapäeva armeedes on lahinguüksused-rügemendid asendatud sageli eri relvaliikidest koosnevate ja iseseisvamate brigaadidega. Siiski on osaliselt alles jäänud sama toetusotstarbelise relvaliigi pataljone koondavad rügemendid.

Esimesed rügemendid (landsknecht) moodustati 16. sajandil Saksamaal.

NATO jalaväerügemendi standardtähis. I-d ei näita diviisi numbrit.