Rügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maaväe üksused
Üksus Kooslus Ülem NATO kood
Pooljagu 3–4 Kapral OR-2
Jagu 8–12 Seersant OR-3
Rühm 15–30 Leitnant OF-1
Kompanii 80–150 Kapten/Major OF-2/OF-3
Pataljon 300–800 Kolonelleitnant OF-4
Rügement/
Brigaad
3000–5000 Kolonel/
Brigaadikindral
OF-5/OF-6
Diviis 10 000–30 000 Kindralmajor OF-7
Korpus 30 000–50 000 Kindralleitnant OF-8
Armee 100 000–300 000 Kindral OF-9
Armeegrupp/
Rinne
2+ armeed Välimarssal/
Armeekindral
OF-10
Piirkond/
Sõjatander
4+ armeegruppi Kuue tärni kindral/
Ülemjuhataja
?

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.

Rügemendi suurus ja struktuur sõltuvad otstarbest. Eraldiseisvaks (üksikuks) rügemendiks võivad olla formeeritud ka koos tegutsevad või paiknevad sama väeliigi või eriala-relvaliigi pataljonid, mis ei moodusta siiski brigaadi. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.

Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number, lipp, pitsat ja staap.

Mereväes koosneb rügement divisjonidest, õhuväes eskadrillidest. Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab rügemendisuurusele väeosale polk.

Tänapäeva armeedes on lahinguüksused-rügemendid asendatud sageli eri relvaliikidest koosnevate ja iseseisvamate brigaadidega. Siiski on osaliselt alles jäänud sama toetusotstarbelise relvaliigi pataljone koondavad rügemendid.

Esimesed rügemendid (landsknecht) moodustati 16. sajandil Saksamaal.

NATO jalaväerügemendi standardtähis. I-d ei näita diviisi numbrit.