Seersant

Eesti maaväe seersandi õlak

Seersant (nimetus pärineb ladina sõnast serviens 'teenija') on sõjaväeline auaste, tuntumaid ja kasutatavamaid allohvitseriauastmeid maailmas.

Soome süsteemis vastab seersandile kersantti, saksa süsteemis Unteroffizier, vene süsteemis сержант.

Seersandiauaste Eesti kaitseväes

Eesti kaitseväes on seersant nooremallohvitser; kõrgem nooremseersandi ja madalam vanemseersandi auastmest. Mereväes vastab seersandile maat.

Seersandiauastmed võeti Eesti sõjaväes kasutusele 1930ndate lõpul. Enne seda nimetati vastavat auastet nooremallohvitser.

Seersandi auaste on reservväepõhises Eesti kaitseväes jaoülema standardauaste. Kaadrikaitseväelastest komplekteeritud regulaarüksustes on seersandi auaste lahingupaari vanema või pooljao/grupi ülema ametikoha auaste.

Vaata ka

• Seersandi auastme nimetuse arengust
• Jagu

0v · a · r0Maa- ja õhuväe auastmed Eestis

Kõrgemad ohvitserid	kindral – kindralleitnant – kindralmajor – brigaadikindral
Vanemohvitserid	kolonel – kolonelleitnant – major
Nooremohvitserid	kapten – leitnant – nooremleitnant – lipnik
Vanemallohvitserid	ülemveebel – staabiveebel – vanemveebel – veebel – nooremveebel
Nooremallohvitserid	vanemseersant – seersant – nooremseersant
Sõdurid	kapral – reamees