Politsei ja Omakaitse Valitsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Asutatud 1941
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Tõnismägi
Asukoht Tõnismägi 9, Tallinn (1941–1942)
Pagari tänav 2, Tallinn (1942–1944)
Tegevuspiirkond Eesti Omavalitsuse territoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse korrakaitsestruktuur.

Politsei ja Omakaitse valitsus asus loomisest kuni 1942. aastani Tallinnas aadressil Tõnismägi 9. 6. veebruaril 1942 viidi asutus endise Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi hoonesse Pagari tänav 2, kus ta tegutses kuni 20. septembrini 1944, mil Omakaitse Peavalitsus lõpetas oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembril 1944.

1. augustil 1942 muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Eesti Politseivalitsuseks eesotsas Politseidirektoriga. Omakaitse malevate ülemad aga allutati piirkondlikele politseiprefektidele.

1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksusele Saksa 207. julgestusdiviisile ning omakaitse kasarmeeritud üksused Saksa Korrapolitsei komandörile.

1. märtsil 1943 loodi Omakaitsemalevate juhtkond eraldi Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuseks.

Politsei ja Omakaitse Valitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsus hakkas tööle 15. septembril 1941 ja 18. septembril määras Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta Eesti Vabariigi politseis kehtinud struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941.

Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhid:
Johannes Soodla, 18. september 1941 – 4. detsember 1941;
Eduard Reissaar, 4. detsember 1941 – 1944;
  • 1. (Üld)osakond, juhataja Teodor Kalberg
    • A-jaoskond (isikkoosseis), juhataja Karl Utsal
    • B-jaoskond (üldine asjaajamine), juhataja J. Kesküla
    • C-jaoskond (kodifitserimine), juhataja J. Jõgevest
    • D-jaoskond (ajalugu, arhiiv), juhataja Hengo Tulnola
  • 2. (varustus-) osakond, juhataja kolonelleitnant Paul Hinno
    • A (üld-) jaoskond, juhataja leitnant Alfred Pääbus
    • B (rahalise aruandluse) jaoskond, juhataja vanemleitnant F. Paevere
    • C (intendantuuri-) jaoskond, juhataja kapten Juhan Vint,
    • D (relvastuse ja tehnika) jaoskond, juhataja major Oskar Klement
    • E (sanitaar-) jaoskond, juhataja
  • 3. (juhtkonna) osakond, juhataja Jaan Maide; osakonna juhataja asetäitja Evald-Voldemar Saidra
Poliitilise politsei inspektuur

E. Omavalitsuse sisedir. POV kuuluv Poliitilise politsei inspektuur juhendas prefektuuride koosseisus asuvaid poliitilise politsei üksusi. Igas maakonnas oli üks poliitilise politseivälisosakond, lisaks oli eraldi välisosakond Narvas. Tallinnas ja Harjumaal tegutses Tallinn-Harju poliitiline politsei.

Poliitilise politsei ülem: Roland Lepik (1941); Ain Mere (8. detsember 1941–1943); Ervin Viks (1943–1944) (Jupo ja SD ülem).
  • Tallinn-Harju Prefektuuri poliitilise politsei komissar Ervin Viks (29. oktoober 1941–1942). Septembris 1943 kaotati Tallinna-Harju poliitilise politsei referentuur ja selle ülesanded jaotati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD B IV A, B, C, D ja E referentuuride vahel
  • Tartu-Valga Prefektuuri linna ja maakonna poliitilise politsei ajutine komissar Elmar Reimo (1. august 1941–);
  • Võru Prefektuuri poliitilise politsei komissar Avo Lohuaru;
  • Saaremaa Prefektuuri poliitilise politsei komissar H. Zernask[1];
  • Lääne Prefektuur
  • Viljandi-Pärnu Prefektuuri poliitilise politsei komissar P. Saar;
  • Petseri-Võru Prefektuur
  • Viru-Järva Prefektuur
  • Narva Prefektuur
  • Raudteede Prefektuur.
Kriminaalpolitsei inspektuur

E. Omavalitsuse Sisedir. POV kuuluv Kriminaalpolitsei inspektuur juhendas prefektuuride koosseisus asuvaid kriminaalpolitseiüksusi.

Eesti Omakaitse inspektuur (vaata Omakaitse#Omakaitse 1941–1944),
Omakaitse alluvusse kuulus ka Piiriomakaitse, mille ülem allus nii Eesti Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhile, kui ka Saksa Korrapolitsei juhile.
Eesti Välipolitsei osakond
Tuletõrje osakond
Kohaliku Õhukaitse osakond

Piirkondlikud politseiprefektuurid[muuda | muuda lähteteksti]

1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tolli-piirikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aasta jaanuaris moodustati Riias Ostlandi Tolli-Piirikaitse (Kommandostelle des Zollgrenzschutzes Ostland) ning 10. aprillil 1942 läksid kõik piirivalve ülesanded Saksa Tolli-piirikaitsele ning nende piirkondlikele keskustele. Tolli-piirikaitse (Zollgrenzschutz) võttis üle ka suurema osa Piiriomakaitse koosseisust. Sellega seoses formeeriti Eestis kolm Tolli-piirikaitse (Estnische Zollgrenzschutz) pataljonid:

Kuna tolli-piiripataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tolli-piiripataljonide numbrid jätkusid sealt, kus politseipataljonide omad lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Ümberkorralduse käigus saadeti laiali varem paralleelselt ranna- ja piirivalvet teostanud üksused: SD Eesti Abipolitsei kompaniid 1. veebruaril 1942; Rannavalvepostid 1. aprillil 1942 ja Saksa sõjalaevastiku (Saksa Kriegsmarine) Mereväe Rannakaitse rügement 1. mail 1942.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD struktuuri jäid vaid piiripolitsei osakonnad üle Eesti. Neid juhtis nii SD saksa harusse kuuluv A-III osakond, kui ka SD Eesti harusse kuuluv B-I osakond, täpsemalt referentuur I-B "piiripolitsei", mida juhtis major Aleksander Reinhold. Samas aga formeeriti SD juurde eestlastest abipolitsei kompaniisid.

1. märts 1942[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aasta kevadel viidi saksa okupatsioonivõimude poolt läbi Eesti aladel sisejulgeolekuasutuste reorganiseerimine – seni POV allunud Eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei baasil loodi vastavalt Suur-Saksamaa korrakaitsestruktuuridega ülesehitusega Julgeolekupolitsei ja SD ühisasutus Eestis Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, milles eestlastega komplekteeritud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Eesti haru, mis de jure allus E. Omavalitsusele, de facto aga täitis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülema Martin Sandbergeri korraldusi.

Politsei ja Omakaitse Valitsuse koosseisus viidi läbi ümberkorraldused, mille tulemusel seniste osakondade ja inspektuuride asemel olid valitsuse koosseisus ainult osakonnad- jaoskonnad ja Omakaitse tegevust juhendav osakond nimetati 1. osakonnaks.

  • 1. (Omakaitse) osakond, juhataja Jaan Maide;
    • A- (juhtimis-) jaoskond, juhataja A. Jaakson, jaoskonna ülema asetäitja Mihkel Hennoste
    • B- (väljaõppe-) jaoskond, juhataja kapten Anton Saluste
    • C- (organiseerimise ja isikkoosseisu) jaoskond, juhataja kapten August Kiidla
  • 2. (varustus-) osakond, juhataja kolonelleitnant Paul Hinno
    • A- (üld-) jaoskond, juhataja leitnant Alfred Pääbus
    • B- (rahalise aruandluse) jaoskond, juhataja vanemleitnant F. Paevere
    • C- (intendantuuri-) jaoskond, juhataja kapten Juhan Vint, 5. juunist E. Tohver
    • D- (relvastuse ja tehnika) jaoskond, juhataja major Oskar Klement
    • E- (sanitaar-) jaoskond, juhataja
  • 3. (üld-) osakond, juhataja Teodor Kalberg
    • A-jaoskond (isikkoosseis), juhataja Karl Utsal
    • B-jaoskond (üldine asjaajamine), juhataja J. Kesküla
    • C-jaoskond (kodifitserimine), juhataja Juhan Jõgevest
    • D-jaoskond (ajalugu, arhiiv), juhataja Hengo Tulnola

1. august 1942[muuda | muuda lähteteksti]

1. augustist 1942 reorganiseeriti Politsei ja Omakaitse Valitsus uuesti ning nimetati ümber E. Omavalitsususe Sisedir. Eesti Politseivalitsuseks, mille juht oli Eesti Politseidirektor. Eesti Politseivalitsus jagunes kuueks peaosakonnaks ehk peavalitsuseks.

Eesti Politseivalitsuse Välispolitsei Peaosakond,
Eesti Politseivalitsuse IV (Omakaitse) Peaosakond
Omakaitse tegevuse juhtorganiks oli Omakaitse Peastaap:

Omakaitse Peastaabi staabiülem: Valfried Gutmann[5].

  • Operatiivosakond, mis tegeles sõjalise väljaõppe ja tegevusplaanide väljatöötamisega. Ülem Evald-Voldemar Saidra[6]. Operatiivosakonna ülemal oli kaks asetäitjat, kellest üks täitis operatiivplaneerimisega seotud ülesandeid ja teine vastu/luurealaseid ülesandeid;
  • Haldusosakond, tegeles isikkoosseisu arvestuse, arvelevõtmise ja teenistusest vabastamisega. Ülem Teodor Kalberg.
  • Majandusosakond, tegeles omakaitseüksuste, eriti nende, mis viibisid kasarmuolukorras varustamisega vormiriietusega, toitlustamisega ja muude varustusküsimustega. Ülem Paul Hinno ning
  • side-, inseneri- ja keemiateenistused.

Eesti Omakaitse piirkondlikud malevad (13) allutati kohalikele politseiprefektidele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pruun katk. Saksa fašistlik okupatsioon Eestis 1941-1944. Dokumente ja materjale. Tallinn "Eesti Raamat", 1988, lk 131
  2. Ants Mägiso 75- aastane, Meie Elu, nr.9 1412, 1977
  3. Kaja Kumer-Haukanõmm, Julius Laasi mälestusi 1944. aasta sügisest, Tuna 2009 nr 3
  4. auvil! Ermi Soomet, Korp Fraternitas Estica
  5. Sissekanne Väliseesti isikuloolises andmebaasis (VEPER): Valfried Gutman
  6. Tõnis Ritson, Toomas_Hellat ja KGB, Kultuur ja Elu, 2001-1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]