Brigaadikindral

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib brigaadikindrali auastmest üldse; Läti ja Leedu auastme kohta vaata artikleid Brigaadikindral (Läti) ja Brigaadikindral (Leedu)

Eesti kaitseväe brigaadikindrali õlak

Brigaadikindral on sõjaväeline auaste, mis on kolonelist kõrgem ja kindralmajorist madalam. Mereväes vastab sellele kommodoori auaste.

Brigaadi juhatab tavaliselt brigaadikindrali auastmes isik. Brigaadi kuulub umbkaudu 4000 võitlejat.

Mõnel maal puudub brigaadikindrali auaste, kuid eksisteerib sellele vastav brigadiri auaste.

20. sajandi esimesel veerandil kasutati Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse sõjaväes brigaadikindrali auastet ajutise auastmena ja sellise auastmena, mis anti sõjaväelasele errumineku puhul, aga 1920. aastatel hakati sel eesmärgil kasutama brigadiri auastet, mille kandjaid ei arvata kindralite sekka. Austraalias on brigaadikindral tänapäevani peamiselt ajutine auaste, sest brigaadi juhatajad vahetuvad Austraalias sageli ja kui igaühele neist anda brigaadikindrali auaste, tekitaks see liiga suure hulga kindraleid.

Argentina maaväes on brigaadikindral samuti kõige madalam kindrali auaste, aga see ei kehti õhuväes, kus brigaadikindral on, vastupidi, kolmest kindrali auastmest hoopis kõige kõrgem (keskmine on brigaadimajor ja kõige madalam brigadir). Sel maal on brigaadikindrali auaste reserveeritud õhujõudude ülemjuhatajale ja samuti relvajõudude ülemjuhatajale, kui see peaks tulema õhujõududest.

Belgias on sõjavägi sedavõrd väike, et seal alalisi brigaadikindraleid ei olegi. Belgias antakse seda auastet üksnes ajutiselt sõjaväelasele, kes seda töö tõttu välismaal vajab, näiteks sõjaväeatašeedele.

Iirimaa jaguneb 3 sõjaväepiirkonnaks, millest igaühes on üks jalaväebrigaad. Igaüht neist juhib brigaadikindral, neljas brigaadikindral juhib õhuväge ja mereväge juhib sellele vastav kommodoor.

Iraanis on kirjutamata seadus, et brigaadikindral on riigi tähtsuselt teine sõjaväeline auaste ja jääb maha üksnes sõjaväe ülemjuhatajale kuuluvast kindralmajori auastmest.

Kanadas on kindralitel 4 järku, millest brigaadikindral on kõige madalam. Erinevus teistest riikidest seisneb selles, et pärast 1990. aastate sõjaväereformi ei käsuta brigaade enam brigaadikindralid, vaid kolonelid.

Portugalis loodi brigaadikindrali auaste alles 1999. Enne seda eksisteeris 17071864 ja 1929–47 brigadiri auaste, mida ei peetud kindraliks. 1947–99 oli brigadir seevastu niinimetatud kahetärnikindral. 1999 asendati brigadiri auaste kindralmajori omaga, mis on kahetärnikindral, ja loodi brigaadikindrali auaste, mis on niinimetatud ühetärnikindral.

Charles de Gaulle (1942)

Prantsusmaal on brigaadikindrali auaste olemas alates 1793, kui pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni kogu riigijuhtimist ratsionaliseeriti. Enne revolutsiooni oli Prantsuse sõjaväes kõige madalam kindrali auaste brigadier des armées ja see oli ühetärnikindral, aga tegelikult käsutasid brigaadi järgmise astme kindralid, mida nimetati välimarssaliteks ja need olid kahetärnikindralid. 1793 likvideeriti auaste brigadier des armes ja välimarssalid nimetati ümber brigaadikindraliteks. Sellest ajast puuduvad Prantsuse armees ühetärnikindralid.

Charles de Gaulle oli samuti brigaadikindral. Ta sai selle auastme 1940. aasta mais ajutiselt kui 4. reservsoomusdiviisi ülem. Tema autoriteet Vaba Prantsusmaa juhina ei tulnud aga sellest, et ta oli brigaadikindral, vaid sellest, et ta oli valitsuse ainus liige väljaspool okupeeritud Prantsusmaad. Oma sõjaaegse positsiooni mälestuseks keeldus ta edaspidi igasugusest ülendamisest.

Brigaadikindrali auastme saanud Eesti kaitseväelased[muuda | muuda lähteteksti]

  • 30.06.2000 Märt Tiru (1947-2005)
  • 21.06.2002 Harry Hein (sündinud 1945) (ülendati kindralmajoriks 26.03.2004)
  • 24.02.2003 Teo Krüüner (sündinud 1943) (ülendati kindralmajoriks 20.07.2004)
  • 21.02.2005 Alar Laneman (sündinud 1962)
  • 20.06.2005 Vello Loemaa (sündinud 1951) (ülendati kindralmajoriks 15.06.2010)
  • 18.02.2008 Valeri Saar (sündinud 1955) (ülendati kindralmajoriks 01.06.2016)
  • 01.04.2009 Urmas Roosimägi (sündinud 1958)
  • 17.06.2009 Neeme Väli (sündinud 1965) (ülendati kindralmajoriks 21.03.2012)
  • 14.10.2010 Meelis Kiili (sündinud 1965) (ülendati kindralmajoriks 08.05.2017)
  • 17.06.2011 Riho Terras (sündinud 1967) (ülendati kindralmajoriks 18.02.2013, kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017)
  • 20.06.2012 Indrek Sirel (sündinud 1970)
  • 20.02.2013 Peeter Hoppe (sündinud 1960)
  • 05.02.2015 Artur Tiganik (sündinud 1971)
  • 15.02.2017 Martin Herem (sündinud 1973)