Eesti Piirikaitserügement Tallinn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti Piirikaitserügement Tallinn
Estnische Regiment Reval
Tegev veebruarist 1944–aprillini 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde lahingutes Eestis 1944. aastal
Narva rinne
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Richard Rubach

Eesti Piirikaitserügement Tallinn oli Relva-SS koosseisus võidelnud mobiliseeritud eestlastest moodustatud rügement veebruarist aprillini 1944.

Piirikaitserügement Tallinn moodustati 1. veebruaril Eesti Omavalitsuse poolt välja kuulutatud 1904.–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni tulemusel. Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektori Johannes Soodla korraldusel formeeriti Omakaitse neli 500-mehelist pataljoni ja koondada need 10. veebruariks Tallinna. I pataljon formeeriti Viljandis, II Pärnus, III Tartus. 12. veebruariks olid kõik mehed koondatud Tallinna.

Piirikaitserügement suunati juba 12. veebruaril Narva rindele, kus oli alanud nõukogude vägede pealetung, kus rügemendi pataljonid jaotati Saksa üksuste alluvusse. Rügement võttis osa Meriküla dessandi hävitamisest ja Auvere ruumi kaitsmisest.

Kapten Purre I pataljon saadeti Sirgala piirkonda Reidepõllule, kus käisid ägedad metsalahingud. Pataljon jäi sinna nädalaks ning pidas Virumaa soodes edasitungiva vastase kinni koos Fischeri eesti pataljoni järelejäänud meestega. II pataljon jäi Kurtna laagri juurde, kus hakati ehitama uut kaitseliini. III pataljon võttis esmalt osa Meriküla dessandiga maabunud ning ellujäänud punaarmeelaste püüdmisest. Seejärel määrati kapten Mölderi pataljon III SS-soomuskorpuse komandeeriva kindrali Felix Steineri korraldusel soomusgrenaderidiviisi Feldherrnhalle alluvusse ning paigutati rindele Auvere küla juurde, raudteeülesõidukohast kilomeeter ida pool. Edasi paigutati pataljon Toilasse rannakaitsele.

Rügemendi I pataljon kaotas 53 meest surnute, 173 haavatutena, III pataljon vastavalt 8, 28 meest. II pataljonil kaotusi ei olnud. Pärast aktiivse lahingutegevuse lõppu Narva rindel märtsis liideti üksus 20. eesti diviisiga.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Noorkukk.

Rügemendi koosseis:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jurs, August – "Eesti vabadusvõitlejad II maailmasõjas" (Toronto, 1987)
  • Jõgi, Harri/Zolk Indrek – "1941-1945 langenud Eesti ohvitseride nimekiri" (Tallinn, 1998)
  • Kallas, Vaino – "Kahe sõja vahel" (Tallinn, 2007)
  • Kallion, Valdo – "Avinurme lahing" (Tartu, 1998)
  • Kirs, Ernst – "Kord olin ma röövlite päälik…Ühe Mulgimaa hallparuni elukeerud." (Tallinn, 1996)
  • Kraft, Ülle – "Eesti piirikaitserügementide ohvitserkond 1944. aastal" Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006.
  • Laar, Mart – "Emajõgi 1944" (Tallinn, 2005)
  • Laar, Mart – "Isamaa ilu hoieldes" (Stockholm, 1997)
  • Laar, Mart – "September 1944" (Tallinn, 2007)
  • Laar, Mart – "Sinimäed 1944" (Tallinn, 2006)
  • Tamberg, Mart – "Eesti mehed sõjatules" (Saku, 1999)
  • Leetmaa, Meinhard – "Sõjas ja ikestatud Eestis" (Stockholm, 1979)
  • Villako, Kaljo – "Ajarännak. Mälestused 1944. aasta sügisest tänapäevani." I-II (Tartu, 2001)
  • "Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas" IX (Stockholm, 1960)