Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 SSi logo | |
| Asutatud | 1941 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1944 |
| Peakorter | Tõnismägi 16, Tallinn |
| Ülem | Martin Sandberger |
| Emaorganisatsioon | Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Eesti kindralkomissariaadi Kõrgem SS-i ja politseijuht |
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis koosnes kahest harust:
- riigisakslastega komplekteeritud Saksa Julgeolekupolitsei ja SD;
- eesti politseinikega komplekteeritud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD.
Saksa julgeolekupolitsei loomine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Teise maailmasõja alguses moodustati Riigi Julgeoleku Peaameti poolt operatiivgrupid, mille ülesandeks oli alates 1941. aasta juulist Idarindel liikudes pealetungivate Saksa armeeüksuste järel tagada võitleva armee tagala ja operatiivpiirkonna julgeolek. Idarinde väegrupi Mitte julgeoleku vastutuspiirkonna tagamiseks moodustati Einsatzgruppe A ja selle allüksused Sonderkommandod 1a/1b/2/3.
Einsatzgruppe A allüksus Sonderkommando 1a liikus koos väegrupp Mitte 18. armee väeüksustega Eesti territooriumile ja pani Eesti kindralkomissariaadi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid. Eesti territooriumile moodustas Sonderkommando 1a kiiresti oma osakomandod (Teilkommando) – 12. juulil 1941 Pärnusse, 15. juulil 1941 Tartusse, 17. augustil 1941 Narva, 28. augustil 1941 Tallinna ja 23. septembril 1941 Kuressaarde.
Ülevaade tegevusest[muuda | muuda lähteteksti]
Väljavõte Sonderkommando 1a tegevusaruandest Eesti kindralkomissariaadi kohta ajavahemikul 16. oktoober 1941 kuni 31. jaanuar 1942.
„Kohaliku elanikkonna aktiivse kaasabiga õnnestus saksa vägedel peale territooriumi hõivamist väga kiiresti vahistada kompartei juhtivad funktsionäärid, enne kui nad said alustada efektiivset seadusevastast tegevust. Sealhulgas juba siis oli vahistatud Eestimaa kommunistliku partei 1. sekretär Karl Säre perega. Selle aasta jaanuaris õnnestus kinni pidada Öseli saarel Eestimaa kommunistliku partei tuumiku juht Eestis Vassili Oll. Kokku oli Eestis vahistatud 14 500 kommunisti. Neist on tänaseks päevaks hukatud 4070 inimest ja 5500 on saadetud koonduslaagritesse. Mõni tuhat vähem aktiivset kommunisti lasti vabaks.
Dorpati piirkonnas olid õigeaegselt hävitatud terroristlikud grupid ja sellega ära hoitud terroristlikud aktid. Tähelepanuväärne, et ühel kinnipeetutest avastati 1 kilogramm tsüankaaliumi ja rotimürki, mille ta sai, selleks, et mürgitada vesi kaevudes.
Pärast seda, kui oli vahistatud suur hulk funktsionääre, Eestimaa Kommunistlik Partei on hävitatud, nii, et kommunistlikke salasepitsusi suurtes mahtudes ei ole ette näha.
Organiseeritud rahvuslikku vastupanuliikumist Eestis veel ei ole. Kuigi on olemas ohvitseride ja töötute teadlaste seas rahvuslikud meeleolud, mis on suunatud ühinemisele, sõjalisele liidule või mingile liitumisele Soomega, kuid seniajani illegaalses tegevuses neid ei ole märgatud“
– [1]
Pärast seda, kui Saksa väed olid Eesti alad vallutanud, hakkas 15. septembril 1941 tööle Eesti Omavalitsus ja 18. septembril 1941 määras selle sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitseorganisatsiooni loomisel võeti aluseks varem Eestis kehtinud korrakaitsestruktuure ning juhtorganiks sai Politsei ja Omakaitse Valitsus.
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 5. detsembrist 1941 luges Saksa Armee Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ja võim läks armeelt üle tsiviilvõimule, mille ülemaks oli Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kindralkuberner Karl Siegmund Litzmann.
1942. aasta märtsis moodustati Eestis Suursaksa Riigi Saksa okupatsioonivõimude repressiivorgani Riigi Julgeoleku Peaameti organisatsiooni eeskujul ja alluvuses Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille ülem (Kommandeur der SiPo und des SD in Estland) oli Martin Sandberger.
"Julgeolekupolitsei ja SD Eestis" koosnes saksa sektorist A (100 töötajat, ülem SS-Sturmbannführer Eduard Ullmann/Uhlmann) ja eesti sektorist B (2500 töötajat, ülem SS-Obersturmbannführer Ain Mere).
Pikemalt artiklis Eesti Julgeolekupolitsei ja SD, 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon- Pikemalt artiklis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Julgeolekupolitsei ja SD peavälisosakonnad (Hauptaussenstelle) moodustati
- Pärnus (allusid piiripolitsei postid Kuressaares ja Haapsalus),
- Narvas (allusid välisosakond Jamburgis ja piiripolitsei postid Kundas ja Loksal),
- Tartus ja
- Pihkvas ning
- välisosakond (Aussenstelle) Luugas.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse operatiivgrupp Eestis
- Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Из отчёта оперативной группы А полиции безопасности о положении в Прибалтике, Белоруссии, Ленинградской области, за период с 16 октября 1941 г. по 31 января 1942 г." Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2010. Vaadatud 2. aprillil 2010.