3. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
3. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – september 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 2800 meest
Lahingud Teine maailmasõda Sõjategevus Eestis
Avinurme lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Richard Rubach
kolonelleitnant Mart Kaerma

3. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 3, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 3) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Juhtkond ja koosseis I[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Noorkukk.

Rügemendi koosseis:

  • 1. pataljon, ülem oli kapten Mats Mölder,
    • 1. Pataljoni 1. kompanii
    • 1. Pataljoni 2. kompanii
    • 1. Pataljoni 3. kompanii
  • 2. pataljon, ülem kapten Jüri Jürgen,
    • 2. Pataljoni 4. kompanii
    • 2. Pataljoni 5. kompanii
    • 2. Pataljoni 6. kompanii
  • 3. pataljon, ülem kapten Arnold Purre.
    • 3. Pataljoni 7. kompanii
    • 3. Pataljoni 8. kompanii
    • 3. Pataljoni 9. kompanii

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

3. Eesti Piirikaitserügemendi I koosseisu Rügemendi staap formeeriti Pärnus, formeerijaks oli kolonelleitnant Mart Kaerma, kes oli teeninud Petseri Omakaitse, seejärel Tallinn-Nõmme Omakaitse ülemana ning Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatuse peavalitsuse ülema ja Tallinna prefektina.

Piirikaitserügemendi I Pataljon formeeriti Viljandis, pataljoniülemaks määrati kapten Arnold Purre.[1]

II Pataljon formeeriti Tartus, pataljoniülemaks määrati kapten Jüri Jürgeni.

III Pataljon formeeriti Pärnus, pataljoniülemaks määrati kapten Mats Mölder.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rügementi hakati kutsuma Tallinna Rügemendiks[2] (Estn.Rgt."Reval") ja selle uueks ülemaks määrati pärast formeerimise lõpuleviimist major Richard Rubach, tollane Narva linnapea. 1944. aasta veebruaris moodustatud rügement suunati juba 12. veebruaril Narva rindele, kus oli alanud nõukogude vägede pealetung, kus rügemendi pataljonid jaotati erinevate saksa üksuste alluvusse. Rügement võttis osa Meriküla dessandi hävitamisest ja Auvere ruumi kaitsmisest. Peale aktiivse lahingutegevuse lõppu Narva rindel märtsis liideti üksus 20. eesti diviisiga. Relvastus oli üksustel väga erinev, hiljem asendati need saksa relvadega.Suurtükipatarei moodustati inglise kergesuurtükkidest. See allutati samuti 207. julgestusdiviisile ja saadeti veebruari lõpus Peipsi järve rannakaitsesse Pala piirkonda. Rügemendi ülem oli Mart Kaerma.

Juhtkond ja koosseis II[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Evald Paal, käsundusohvitserid leitnant Jaan Kurvits ja Juhan Kohjus, majandusülem leitnant Schmidt, arveohvitser leitnant Ants Jõe, relvur leitnant Elmar Aardemäe, arst Harald Tuul, loomaarstid Valdar Parve ja Jaan Nõmm, staabiohvitser leitnant Boris Hans Meret.

Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Isikkoosseis formeeriti Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Saaremaal. 1.aprilliks 1944 oli formeeritud 57 ohvitseri, 263 allohvitseri ja 2326 sõdurit.

3. Eesti Piirikaitserügemendi II koosseisu I Pataljon moodustati Pärnumaa meestest.

II Pataljon formeeriti Viljandimaal.

III Pataljon moodustati Lääne- ja Saaremaa meestest.

1.juulil 1944.a. oli rügemendi koosseisus sakslasi: 0; Eestist: 64 ohvitseri, 5 ametnikku, 274 allohvitseri ja 2179 alamväelast.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta veebruari lõpul allutati rügement Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Peipsi järve rannakaitsele Mustvee piirkonnas.

1944. aasta aprilli algul paigutati rügement Tudulinna, Lohusuu piirkonda; maikuus paigutati rügement positsioonidele Narva jõele Permisküla-Vasknarva vahele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nisumaa. M (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal.. Tallinn: Varrak.. Lk lk.103-106. 
  2. [1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]