3. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
3. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – september 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 2800 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Richard Rubach
kolonelleitnant Mart Kaerma

3. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 3, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 3) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Juhtkond ja koosseis I[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Noorkukk.

Rügemendi koosseis:

  • 1. pataljon, ülem oli kapten Mats Mölder,
    • 1. Pataljoni 1. kompanii
    • 1. Pataljoni 2. kompanii
    • 1. Pataljoni 3. kompanii
  • 2. pataljon, ülem kapten Jüri Jürgen,
    • 2. Pataljoni 4. kompanii
    • 2. Pataljoni 5. kompanii
    • 2. Pataljoni 6. kompanii
  • 3. pataljon, ülem kapten Arnold Purre.
    • 3. Pataljoni 7. kompanii
    • 3. Pataljoni 8. kompanii
    • 3. Pataljoni 9. kompanii

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

3. Eesti Piirikaitserügemendi I koosseisu Rügemendi staap formeeriti Pärnus, formeerijaks oli kolonelleitnant Mart Kaerma, kes oli teeninud Petseri Omakaitse, seejärel Tallinn-Nõmme Omakaitse ülemana ning Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatuse peavalitsuse ülema ja Tallinna prefektina.

Piirikaitserügemendi I Pataljon formeeriti Viljandis, pataljoniülemaks määrati kapten Arnold Purre.

II Pataljon formeeriti Tartus, pataljoniülemaks määrati kapten Jüri Jürgeni.

III Pataljon formeeriti Pärnus, pataljoniülemaks määrati kapten Mats Mölder.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rügementi hakati kutsuma Tallinna Rügemendiks[1] (Estn.Rgt."Reval") ja selle uueks ülemaks määrati pärast formeerimise lõpuleviimist major Richard Rubach, tollane Narva linnapea. 1944. aasta veebruaris moodustatud rügement suunati juba 12. veebruaril Narva rindele, kus oli alanud nõukogude vägede pealetung, kus rügemendi pataljonid jaotati erinevate saksa üksuste alluvusse. Rügement võttis osa Meriküla dessandi hävitamisest ja Auvere ruumi kaitsmisest. Peale aktiivse lahingutegevuse lõppu Narva rindel märtsis liideti üksus 20. eesti diviisiga.

Juhtkond ja koosseis II[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant leitnant Evald Paal, käsundusohvitserid leitnant Jaan Kurvits ja Juhan Kohjus, majandusülem leitnant Schmidt, arveohvitser leitnant Ants Jõe, relvur leitnant Elmar Aardemäe, arst Harald Tuul, loomaarstid Valdar Parve ja Jaan Nõmm, staabiohvitser leitnant Boris Hans Meret.

Rügemendi koosseis:

  • 1. pataljon, ülem oli kapten Juhan Purga,
    • 1. pataljoni 1. kompanii, leitnant Julius Põldmäe.
    • 1. pataljoni 2. kompanii
    • 1. pataljoni 3. kompanii, leitnant Leo Pais.
    • 1. pataljoni 4. kompanii
  • 2. pataljon, ülem kapten Elmar Kõlu, majandusülem leitnant Rein Mutli, arst Paul Saar
  • 3. pataljon, ülem: kapten Voldemar Veelma; kapten Aado Juhani.
    • 3. pataljoni 9. kompanii, leitnant Aadu Regi, rühmaülemad leitnant Oskar Alaveer, leitnant Aarne Illimar
    • 3. pataljoni 10. kompanii, ülemleitnant Nikolai Viru, rühmaülemad leitnant Voldemar Pielbusch, leitnant Endel Saluri
    • 3. pataljoni 11. kompanii, leitnant Arvo Kann, rühmaülem leitnant Arved Mõtus
    • 3. pataljoni 12. kompanii, kapten Voldemar-August Veelmaa, leitnant Valter Krimm, rühmaülemad leitnant Johann Reier, leitnant Aksel Remma
  • 13. kompanii, rügemendi suurtükiväepatarei, mille ülem oli leitnant August Elken, hiljem leitnant Paul Poom.
  • Staabikompanii, kapten August-Voldemar Vahar.
  • Sidekompanii, leitnant Valentin Rannap.
  • Löögikompanii, leitnant Otto Lauri.
  • Õppekompanii, leitnant Eduard Tamm, leitnant Artur Palgi.
  • Pioneerikompanii, ülemleitnant Johann Meimer.

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

3. Eesti Piirikaitserügemendi II koosseisu I Pataljon moodustati Pärnumaa meestest.

II Pataljon formeeriti Viljandimaal.

III Pataljon moodustati Lääne- ja Saaremaa meestest.

1.juulil 1944.a. oli rügemendi koosseisus sakslasi: 0; Eestist: 64 ohvitseri, 5 ametnikku, 274 allohvitseri ja 2179 alamväelast.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta veebruari lõpul allutati rügement Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Peipsi järve rannakaitsele Mustvee piirkonnas.

1944. aasta aprilli algul paigutati rügement Tudulinna, Lohusuu piirkonda; maikuus paigutati rügement positsioonidele Narva jõele Permisküla-Vasknarva vahele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]