11. öölahingulennugrupp
11. öölahingulennugrupp (saksa keeles Nachtschlahtgruppe 11, lühemalt NSGr 11) oli Saksamaa õhujõudude Luftwaffe koosseisu kuulunud eestlaste poolt mehitatud üksus, mis loodi 127. luurelennugrupi baasil.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
11. öölahingulennugrupp formeeriti 28. novembril 1943 Idritsa lennuväljal senise eestlastega mehitatud 127. luurelennugrupi kahe salga baasil. Grupi ülemaks jäi senine 127. luurelennugrupi ülem kapten (Hauptmann) Paul Lehmann. Uue üksuse formeerimisel säilitas senine 127. luurelennugrupi 2. salk oma numbri ning endine 3. salk sai uues grupis esimeseks. Tallinnas asunud 127. luurelennugrupi 1. salk jäi nüüdsest tegutsema üksiku mereluurelennusalgana (1./SAGr 127), mille ülemaks jäi ülemleitnant William Laanekõrb.
Öölahingulennugrupp sooritas (nagu nimigi viitab) öiseid pommituslende vastase lähitagalasse. 1944. aasta jaanuari keskel alanud Leningradi rinde vägede pealetung tõi veebruari alguseks sõja jälle Eesti piiridele. Seetõttu soovis Venemaal viibinud lennugrupp Eestisse tagasi pöörduda, et osaleda otseselt kodumaa kaitselahingutes. Veebruari alguses jõudsidki 1. ja 2. salga lennukid Jõhvi Tammiku lennuväljale. Lennuüksuse maapealne koosseis sõitis Idritsast Jõhvi rongiga ja jõudis pärale alles 20. veebruari paiku. Järgnevail kuudel pommitati Narva rinde taguseid sihtmärke.
Juuni alguses kolisid 1. ja 2. salk Rahkla lennuväljale, veidi enne jaanipäeva saabus Tammiku lennuväljale 25 värskelt Liibavi lennukooli lõpetanud lendurit. Neist kuus meest saadeti vanade salkade täienduseks, ülejäänutest moodustati uus 3. lennusalk, mille lennukiteks saadi Liepājast varem lennukoolile kuulunud Arado Ar 66 õppelennukid. 3. salk sooritas esimese lahingulennu 9. juulil 1944.
Kuni augusti keskpaigani pommitati sihtmärke Narva rinde tagalas, siis aga jõudis rinne ka Tartu alla ning üha rohkem lende tehti Tartu rindele. Augusti lõpul kolisid salgad Tartule lähemale – 1. ja 2. salk Adavere ning 3. salk Kärevere lennuväljale. Sealt jätkusid lennud kuni üksuse lahkumiseni Eestist septembris.
Eesti mahajätmine 1944. aasta septembris viis lennuväelaste võitlustahte alla. Öölahingulennugrupist lendas Liepājast väljalennul Rootsi üks He 50 ja üks Fokker CVE. Seetõttu otsustati Eesti lennuüksused laiali saata, otsus tehti meestele teatavaks 12. oktoobril 1944 Ida-Preisimaal Heiligenbeilis. Seejärel põgenesid veel neli meest ühel Fokkeril Rootsi. 11. öölahingulennugrupp likvideeriti Oderi-äärses Frankfurdis Kunersdorfi lennubaasis 21. oktoobril 1944.
Lennukid[muuda | muuda lähteteksti]
- Fokker C.VE - 1. salgas
- Heinkel He 50 - 2. salgas
- Arado Ar 66 - 3. salgas
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hendrik Arro, "Eesti lendurid lahingute tules", (Tallinn 1995)
- Kaljo Alaküla, "III eskadrill"", (Viimsi 1999)
