Reichsarbeitsdienst

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
RAD-i lipp
RAD-i lipp (naissektsioonid)

Reichsarbeitsdienst (RAD, 'Riigi Tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist. Teise maailmasõja ajal täitis RAD peamiselt Saksa Wehrmachti tööjõuvajadusi. RAD-i liikmed olid riigis klassifitseeritud kui Wehrmachtsgefolge ('Relvajõudude abilised'). Nende osutatud abi sõjaväele oli nii suur, et RAD-i kuuluvatele inimestele laienes ka Genfi konventsiooni kaitse.

RAD moodustati 1934. aasta juulis ametliku tööjõusuunamiskeskusena, kuhu ühendati mitmed 1920ndatel loodud tööorganisatsioonid. RAD-i liikmed töötasid mitmesugustel ehitustöödel nii sõjalistes, põllumajanduslikes kui ka tsiviilprojektides. Ühenduse kogu eksisteerimisajal juhtis seda Konstantin Hierl. Rõhutati, et tööteenistus õpetab noortele distsipliini, kogemusi iseseisvaks eluks ja suhtlemist eakaaslastega kõigist ühiskonna kihtidest.

RAD oli jaotatud kaheks erinevaks sektsiooniks, Reichsarbeitsdienst Männer (RAD/M) meestele ja Reichsarbeitdienst der weiblichen Jugend (RAD/wJ) naistele.

Eestlased Riigitööteenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

1941–1944 läbis Saksa Riigitööteenistuse umbes 1000 noormeest ja 100 neidu. Saksa noortele oli Riigitööteenistuse läbimine kohustuslik. Okupeeritud Eesti abiturientidel tuli enne ülikooli astumist läbida kas pooleaastane sõjaväeteenistus või aastane riigitööteenistus. Okupeeritud alade noortele (sh eestlastele) oli see formaalselt vabatahtlik, kuid ilma Riigitööteenistust läbimata oli võimatu edasi ülikooli astuda. Nii oli Riigitööteenistusse astumine oma olemuselt sunnitud käik. Sellega liituti ka puhtalt seiklushimust.[1]

Riigitööteenistuse 1943. ja 1944. aastakäigu poisid viidi automaatselt üle sõjaväkke; tüdrukud peamiselt õppima sõjaõdedeks.

Riigitööteenistujad riviõppusel, u 1940

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

"Riigitööteenistuse looja Konstantin Hierl ütles ühel koosolekul 1933. aastal järgmised sõnad: „Tööteenistuse idee on küll uue aja iseloomustavamaid väljendusi, on liikumise alguseks, mis oma püüetega, oma töö mõtte käsitamisega, oma kokkukuuluvuses maaga seisab teravaimas vastolus kaduva liberalistliku ajastu vaimuga, millele juutlus on andmas üha suuremal määral oma ilmet." Liberalistlik maailmavaade näeb töös ainult vahendit sihi saavutamiseks, rahateenimiseks, enam või vähem hädatarvilikku pahet. Targimaks loetakse seda, kes mõistab paremini teisi enese heaks töötada lasta ja võimalikult vähese isikliku tööga võimalikult palju raha teenida. Rahvussotsialistlikul Saksamaal on töö peamiseks elu sihiks. Inimese elu koosneb tööst ja võitlusest, tööst, kuna miski meie olemasolule hädavajaline ei kuku meile sülle tööta ja võitlusest, kuna saavutatut peab säilitama, kaitsma ja suurendama. Selline on eluseadus. Liberalistlik seisukoht väärtustas tööd selle järgi, millist tulu ta üksikisikule võimaldas. Rahvussotsialism hindab tööd ainuüksi selle väärtuse järgi rahvaühiskonnale."[2]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Labida ja relvaga. Eestlastest tööl ja võitluses II maailmasõjas. Koostanud Lembit Kosenkranius, 9949406501

Viited[muuda | muuda lähteteksti]