Väegrupi Nord tagalapiirkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Asutatud 1941
Peakorter Võru
Tegevuspiirkond Loode-Venemaa ja Narva piirkond
Juhtkond Franz von Roques
Kuno-Hans von Both
Emaorganisatsioon väegrupi Nord

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heerese alluvuses.

Next.svg Pikemalt artiklis Väegrupp Nord.
Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon NSV Liidus.

Saksa vägede poolt sõjategevuse tulemusena okupeeritud territooriumitel kujunesid Saksa Wehrmachti väeüksuste lahingutegevuse ja -tagalapiirkonnad, kus Saksa tsiviilvõimuorganid puudusid ning tegutsesid Wehrmachti tagalapiirkonnad. Tagalapiirkonnad ja neis tegutsevate sõjaväeasutuste pädevused olid jagatud järgmiselt:

  • rindejoonest kuni 20 km kaugusele läänesuunas, kuulus võim antud piirkonnas vahetult rindel tegutsenud Saksa armee diviisiülematele või korpusejuhatajatele;
  • piirkonnas, mis asus rindejoonest 20–50 km kaugusel, kuulus võim armeede tagalakomandantidele (nn Korück);
  • piirkonnas, mis asus rindejoonest 50 km kaugusel ja mis läänes piirnes tsiviilokupatsioonivalitsuse alla antud ala või Saksamaa põhiterritooriumiga, kuulus võim piirkonnas tegutsenud väegrupi (Väegrupp Nord, Mitte, Süd jne) tagalapiirkonna juhile.

Väegrupi Nord tagalapiirkond moodustati selle nime all kas 2. või 5. juulil 1941. Enne kandis see nime 101. tagalapiirkond. Väegrupp Mitte tagalapiirkonnas tegutses 102. ja Väegrupp Süd tagalas 103. tagalapiirkond.

25. juulist 1941 kuni 26. märtsini 1944 kuulusid väegrupi Nord tagalapiirkonda ka Eesti alad. Tagalapiirkonna juhataja staap paiknes sel perioodil Võrus.

Tagalapiirkonna juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalapiirkonna struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine, mai 1942 – jaanuar 1943

Tagalapiirkonna juhataja staap

  • Operatiivosakond
  • Luureosakond
  • Vastuluureosakond
  • Kortermeister
    • Intendantuur
    • Meditsiiniosakond
    • Veterinaarosakond
    • Okupeeritud territooriumi haldamise osakond
    • Sõjavangide C-piirkonna komandant
    • Sõjaarhiivi volinik
    • Tollipiirikaitse komando
    • Personaliosakond

Väeüksused

Välikomandantuurid

Tallinna linna saksa komandandid olid: kindralleitnant Raitz von Frentz ja pärast teda Artur Bisle
Tartu väli­komandant oberst­leutnant Hans Gosebruch (Feldkommandanten Oberst Gosebruch); major Walter Scheichenbauer (1889 Pettau – juuni 1942†); komandant krahv Nikolaus von Uexküll (Nikolaus Graf von Uexküll);

(Ortskommandantur Arensburg, Balti saarte komandant oli kindralmajor Walter Mylo (Der Kommandant der Baltischen inseln) ja Ortskommandantur 283 (OK 283)[3], Haapsalus, 1941. aastal.)

Tagalapiirkonnas Venemaal asunud armeede tagalaüksused[muuda | muuda lähteteksti]

16. armee, Korück 584, ülem kindralleitnant Curt von Krenzki;

Armee tagalaülema - Korücki haldusaparaat:

  • a) Komandandigrupp
  • b) Kortermeistrigrupp (Quartiermeister)
  • c) Abwehr#Saksa sõjaväeluureüksused sõjaväeosades (Ic) sideohvitserid;
  • d) Adjutantuur, kokku 9 ohvitseri, 7 ametnikku, 8 allohvitseri ja 29 reameest.
  • Saksa julgestuspataljonid nr. 868, 493, 865;
  • Idapataljonid: nr. 664., 659., 658., 668., 667.[4];
  • Tagavarapataljon nr. 16;
  • XXXVIII Armeekorpuse koosseisus: Pataljonid nr. 574, 654, 635, 670. Ida suurtükipatarei, pataljonid nr. 331, 657, 671 ja 655. Ukraina Kasakaeskadron)

Läti kindralkomissariaadi politseiülem, SS-Oberführer Schröderile allunud Läti 267. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 267) ja Leedu kindralkomissariaadi politseiülem, SS-Brigadeführer Wysockile allunud Leedu 13., 5., 10. kaitsepataljon.

18. armee, mille staap asus Tartus, alates 1943. aasta talvest. Korück 586, ülemad
kindralleitnant Hans Knuth 20. jaanuar 1941 – 20. juuni 1943 ja kindralleitnant Oskar van Ginckel 26. juuni 19438. mai 1945

SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer Hinrich Möllerile allunud, kuid tagalapiirkonnas korrakaitselistel ülesannetel kasutatud: 42. Kaitse Pioneeripataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon ja 37. Kaitse Vahipataljon

Viited[muuda | muuda lähteteksti]