Mine sisu juurde

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Allikas: Vikipeedia
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Võru
Tegevuspiirkond Loode-Venemaa ja Narva piirkond
Juhtkond Franz von Roques
Kuno-Hans von Both
Emaorganisatsioon väegrupi Nord

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

 Pikemalt artiklis Väegrupp Nord
 Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon NSV Liidus

Saksa vägede poolt sõjategevuse tulemusena okupeeritud territooriumitel kujunesid Saksa Wehrmachti väeüksuste lahingutegevuse ja -tagalapiirkonnad, kus Saksa tsiviilvõimuorganid puudusid ning tegutsesid Wehrmachti tagalapiirkonnad. Tagalapiirkonnad ja neis tegutsevate sõjaväeasutuste pädevused olid jagatud järgmiselt:

  • rindejoonest kuni 20 km kaugusele läänesuunas, kuulus võim antud piirkonnas vahetult rindel tegutsenud Saksa armee diviisiülematele või korpusejuhatajatele;
  • piirkonnas, mis asus rindejoonest 20–50 km kaugusel, kuulus võim armeede tagalakomandantidele (nn Korück);
  • piirkonnas, mis asus rindejoonest 50 km kaugusel ja mis läänes piirnes tsiviilokupatsioonivalitsuse alla antud ala või Saksamaa põhiterritooriumiga, kuulus võim piirkonnas tegutsenud väegrupi (väegrupi Nord, Mitte, Süd jne) tagalapiirkonna juhile.

Väegrupi Nord tagalapiirkond moodustati selle nime all kas 2. või 5. juulil 1941. Enne kandis see nime 101. tagalapiirkond. Väegrupi Mitte tagalapiirkonnas tegutses 102. ja Väegrupi Süd tagalas 103. tagalapiirkond. Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale allusid 18. novembri 1941. aasta seisuga kolm julgestusdiviisi: nr. 207, nr. 281 ja nr. 285. Tagalapiirkond oli jaotatud nende kolme julgestusdiviisi vastutusaladeks. 207. julgestusdiviisi vastutusalas oli kogu Eesti (v. a. Narva ümbrus) ja Peipsi-tagused alad Pihkvast Narvani. 285. julgestusdiviisi vastutusala jäi Pihkvast kirdesse kuni 18. armee tagalapiirkonnani Leningradi rindel. Kõige lõunapoolsem neist oli 281. julgestusdiviis, mis vastutas territooriumi eest Pihkvast lõunas kuni väegrupi „Mitte” tagalapiirkonnani lõunas ja 16. armee tagalapiirkonnani idas.

25. juulist 1941 kuni 26. märtsini 1944 kuulusid väegrupi Nord tagalapiirkonda ka Eesti alad. Tagalapiirkonna juhataja staap paiknes sel perioodil Võrus.

15. veebruaril 1944 allutati väegrupi Nord ülemjuhataja korraldusel armee tagalasse jäänud ja seni väegrupi tagala juhatajale allunud julgestusüksused operatiivselt armeedele. Tsiviilvalitsuste võim 20 km laiuses lahingutsoonis lõpetati. Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium 18. armee ülemjuhatajale. Eestis asunud SSi, politsei ja SD üksused jäeti Ostlandi kõrgema SSi ja politseijuhi Friedrich Jeckelni alluvusse. Wehrmacht võttis üle raudteede kaitse, aktiivne võitlus partisanide vastu jäi politseijõudude pädevusse.

Franz von Roques
Kuno-Hans von Both

Tagalapiirkonna juhatajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalapiirkonna struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine, mai 1942 – jaanuar 1943

Tagalapiirkonna juhataja staap

  • Operatiivosakond
  • Luureosakond
  • Vastuluureosakond
  • Kortermeister
    • Intendantuur
    • Meditsiiniosakond
    • Veterinaarosakond
    • Okupeeritud territooriumi haldamise osakond
    • Sõjavangide C-piirkonna komandant
    • Sõjaarhiivi volinik
    • Tollipiirikaitse komando
    • Personaliosakond

Väeüksused

Välikomandantuurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Väegrupi tagalapiirkonna juhataja otsealluvuses tegutsesid välikomandantuurid Valgas, Tallinnas, Oudovas, Sebežis ja Rakveres ning asulakomandantuurid Moloskovitsõs, Rezeknes, Novorževis, Sajanjes, Tartus, Slantsõs, Novgorodis, Petseris, Opotškas jm.

Ida-alade Riigikomissariaat

Linna-, väli- ja asulakomandantuurid olid väegrupi koosseisu kuuluvad sõjaväelised haldusüksused. Asulakomandantuuri tegevuspiirkond Venemaal langes kokku rajooni ja Eestis maakonnaga. Väli- ja linnakomandantuure oli Eestis üldiselt neli ja need langesid kokku Saksa tsiviiladministratsiooni piirkonnakomissariaatidega. 1942. aasta 30. jaanuaril olid Eesti kindralkomissariaadi aladel välikomandantuurid nr. 817(Tartus), 819(Haapsalus), 182(Viljandis, kuni 18. jaanuarini 1942 Valgas) ja 238(Rakveres). 852. asulakomandantuur Narvas allus 18. armeele ja 291. asulakomandantuur Tartus 207. julgestusdiviisile.

Asulakomandantuurid 360.(Tallinnas), 366.(Paides) ja 332.(Nõmmel) allusid 192. Tallinna linnakomandantuurile, asulakomandantuurid nr. 858.(Pärnus) ja 356.(Viljandis) 182. Viljandi välikomandantuurile, 859.(Kuressaares) Haapsalu 819. välikomandantuurile, 860. (Jõhvis) Rakvere 238. välikomandantuurile ning 301.(Valgas), 306.(Võrus), 316.(Petseris) ja 281.(Tartus) asulakomandantuurid 817. Tartu välikomandantuurile. 5. detsembril 1941 viidi välikomandantuuride piirid vastavusse Eesti kindralkomissariaadi piirkonnakomissariaatide piiridega ja alates sellest ajast kattis 238. välikomandantuur Virumaa, 192. Tallinna linnakomandantuur Tallinna, Harju- ja Järvamaa, 819. välikomandantuur Lääne- ja Saaremaa, 817. välikomandantuur Tartu-, Võru-, Valga- ja Petserimaa ning 182. välikomandantuur Viljandi- ja Pärnumaa.

Tagalapiirkonnas Venemaal asunud armeede tagalaüksused

[muuda | muuda lähteteksti]
1943. aasta juulikuuks Saksa armee kontrolli all olnud NSV Liidu alad
 Pikemalt artiklis Väegrupp Nord#Sõjategevus 1941. aastal, Saksa okupatsioon NSV Liidus
16. armee, Korück 584, ülem kindralleitnant Curt von Krenzki;

Armee tagalaülema Korücki haldusaparaat:

  • a) Komandandigrupp
  • b) Kortermeistrigrupp (Quartiermeister)
  • c) Abwehr#Saksa sõjaväeluureüksused sõjaväeosades (Ic) sideohvitserid;
  • d) Adjutantuur, kokku 9 ohvitseri, 7 ametnikku, 8 allohvitseri ja 29 reameest.
  • Saksa julgestuspataljonid nr. 868, 493, 865;
  • Idapataljonid: nr. 664., 659., 658., 668., 667.[4];
  • Tagavarapataljon nr. 16;
  • XXXVIII armeekorpuse koosseisus: pataljonid nr. 574, 654, 635, 670. Ida suurtükipatarei, pataljonid nr. 331, 657, 671 ja 655. Ukraina Kasakaeskadron)

Läti kindralkomissariaadi politseiülemale SS-Oberführer Schröderile allunud Läti 267. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 267) ja Leedu kindralkomissariaadi politseiülem, SS-Brigadeführer Wysockile allunud Leedu 13., 5., 10. kaitsepataljon.

1943. aasta novembriks Saksa armee kontrolli all olnud NSV Liidu alad
1944. aasta aprillikuuks Saksa armee kontrolli all olnud NSV Liidu alad
18. armee, mille staap asus Tartus, alates 1943. aasta talvest. Korück 586, ülemad
kindralleitnant Hans Knuth 20. jaanuar 1941 – 20. juuni 1943 ja kindralleitnant Oskar van Ginckel 26. juuni 1943 – 8. mai 1945
 Pikemalt artiklites Eesti kaitsepataljonid ja kaitsepataljonid

SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer Hinrich Möllerile allunud, kuid tagalapiirkonnas korrakaitselistel ülesannetel kasutatud: 42. Kaitse Pioneeripataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon ja 37. Kaitse Vahipataljon

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Feldkommandantur 192
  2. ↑ Feldkommandantur 817
  3. ↑ Ortskommandantur 283
  4. ↑ Eastern Troops in service of the Germany Army. Microfilm Roll T78-413, Frame 1302, U.S. National Archives
  5. ↑ Security divisions[alaline kõdulink]

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Toomas Hiio, EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 115-149, LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Väegrupi_Nord_tagalapiirkond&oldid=6671291"