Valgevene kindralkomissariaat

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ida-alade Riigikomissariaadi Valgevene kindralkomissariaat

saksa Generalbezirk Weißruthenien

Parteiadler der Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (1933–1945).png
Flag of Germany (1935–1945).svg

Pindala: 53 000 km²
Elanikke: 2 411 000
Halduskeskus: Minsk
Ostland

Valgevene kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Weißruthenien) oli Teise maailmasõja ajal 19411944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Valgevene ja osaliselt Poola territooriumil moodustatud haldusüksus (1941–1944), mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. Valgevene kindralkomissarid olid: Wilhelm Kube ja Kurt von Gottberg.

Valgevene kindralkomissariaat moodustati 1. septembril 1941.

Juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa okupatsioonivõimud[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene Omavalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

22.10.1941 moodustati kindralkomissari käsuga Valgevene Rahva Omaabi organisatsioon (Белорусская народная самопомощь (БНС))

Valgevene Rahva Omaaabi organisatsiooni Kesknõukogu esimees:

  • 26. jaanuar 1942 – aprill 1943 Ivan Jermatšenko (Ермаченко Иван 1894–1970), kindralkomissari nõunik valgevene küsimustes;

juunis 1943 reorganiseeriti VRO – Valgevene Omaabi organisatsiooniks

juunist 1943 kuni jaanuarini 1944 VO Kesknõukogu esimees Juri Sobolevski (Соболевский Юрий 24.04.1889–26.12.1957);

27. juuni 1943 loodi kindralkomissari juures nõuandva organina Valgevene Usaldusraada (Белорусская рада доверия)

27. september 1943 – 7. detsember 1943 Usaldusraada vanem – Vatslav Ivanovski (Ивановский Вацлав Леонардович 7.06.1880–7.12.1943)

7. detsember 1943 – 21. detsember 1943 Juri Sobolovski Usaldusraada vanema kohusetäitja

21. detsember 1943 Valgevene Usaldusraada reorganiseeriti Valgevene Keskraadaks

21. detsember 1943 – 27. juuni 1944 Valgevene Keskraada president – Radoslav Ostrovski (Oстровский Радослав Казимирович* 6.11.1887–17.10.1976); 1. aprill 1944 eraldati Valgevene KK Ostland eraldiseisvaks territooriumiks, otsealluvusega Saksa Okupeeritud Idaaalade ministeeriumile.

27. juuni 1944 – 30. juuni 1944 evakueeriti saksa vägede poolt okupeeritud Valgevene kõrgeim võimuorgan, 2. Valgevene kongress Ida-Preisimaale Königsbergi

27. juuni 1944 2. Valgevene kongressi president Jefim Kippel (Кипель Ефим 7.01.1896–27.07.1969), kes pärast Valgevenest evakueerimist 5. juulist 1944 kuni augustini 1944 asus Königsbergis, pärast augustit 1944 aga Berliinis)[1].

Haldusterritoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Keskus Minsk.

  1. Baranavičy (Baranowitschy)
  2. Barysaŭ (Barisau)
  3. Hancavičy (Hanzewitz)
  4. Hłybokaje (Glubokoje)
  5. Lida (Lida)
  6. Minsk-linn (Minsk-Stadt)
  7. Minsk-maa (Minsk-Land)
  8. Navahrudak (Nowogrodek)
  9. Słonim (Slonim)
  10. Słuck (Sluzk)
  11. Vilejka (Wilejka)

Relvaformeeringud kindralkomissariaadis[muuda | muuda lähteteksti]

Vastupanuliikumine okupeeritud Valgevenes[muuda | muuda lähteteksti]

Vastupanuliikumist okupeeritud Valgevene territooriumil aastail 1941– 1944, ei saa kirjeldada, kui ainult saksa okupatsioonivägede vastast relvastatud vastupanu, kuna esmaste poliitiliste aktsioonidega õnnestus okupatsioonivõimudel luua näiline lootus Valgevene iseseisvuse taastamisele – loodi Valgevene omavalitsus ning valgevenelastest koosnevad relvastatud korrakaitseüksused (politseipataljonid).

Kuna aga Valgevene suhted oma naaberriikide (Poola ja NSV Liiduga) pärast Vene kodusõda Valgevene territooriumide hõivamisega ning alles 1939. aastal (pärast Poola vallutamist) taasliitmisega ei olnud üheti mõistetavad, siis toimus ka relvastatud võitlus nii poolakate, NSV Liidust saadetavate partisani- ja NKVD diversioonigruppide, kui ka partisanivastases võitluses valgevenelaste seas vastupanu tekitavate Julgeoleku ja SD aparaadi ning armeeüksuste vastu.

Seetõttu oleks objektiivne nimetada valgevenes toimunud relvastatud võitlust Valgevene kodusõjaks, mille käigus Saksamaast sõltuvates relvajõududesse oli mobiliseeritud ligi 50 000 meest Valgevene Maakaitsesse (Eesti Omakaitse analoogne organisatsioon), ning partisanivastaseks võitluseks ning korrakaitseliste ülesannete täitmiseks moodustatud politseipataljonid (39 pataljoni).

Nõukogudemeelse rinde moodustasid saksa vägede kiirest edasiliikumisest ja Valgevene okupeerimiste käigus saksa vägede tagalasse piiramisrõngasse ja vangi langenud nõukogude sõjaväelased, nõukogude partei ja julgeolekuorganite poolt tagalasse jäetud vastupanukolletega ning ÜK(b)P Valgevene K(b)P Keskkomitee sekretäri Ponamarjovi poolt juhendatav partisanitegevus.

Saksa okupatsioonivõimude inimsusvastased ja sõjakuriteod[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene sõjakaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]