Piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldisest geograafia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piirkond (täpsustus)

Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. Piirkond võib olla väiksete alade kogu (nagu Lähis-Ida riigid) või suure ala osa (nagu Ida-Aasia).

Piirkonnad (liigist sõltumata) on hierarhilise iseloomuga: neid võib jagada allregioonideks ja ühendada ülemregioonideks.

Piirkondade olemust on uurinud geograafid David Harvey ja Peter Haggett.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafias jagatakse piirkonna liike järgmiselt:

  • traditsioonilised regioonid, näiteks maailmajaod kooliatlases;
  • tüpoloogilised regioonid ehk territoriaalsed klassid – teatud tunnus(t)e alusel sisemiselt ühtlased, samal ajal omapärased, kõigist teistest erinevad alad;
  • funktsionaalsed regioonis ehk süsteemregioonid – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära neilt (sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks);
  • halduspoliitilised regioonidriikide ja nende haldusüksuste territooriumid (luuakse juhtimise eesmärgil);
  • põllumajandusregioon – ala, mis on ühtlane neis harrastatava põllumajanduse iseloomu poolest ja erineb sellega ülejäänud maailmast;
  • üldregioon – seda määratleb klassifitseerimistunnus, mille sisu haarab kogu loodust;
  • süsteemregioon – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära. Sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks;
  • lihtregioon – selle moodustab üks kindel suhe. Näiteks on poliitiline lihtregioon riik, s.o inimesed, kes ta moodustavad ja talle alluvad, koos oma elupaikade, teede ja sideliinidega, mille abil need riigiasutustega ühendust peavad;
  • liitregioon – selle moodustavad mitu erinevat suhet. Liitregiooniks on näiteks agraartööstuskompleks – talud, mis lasevad oma piima, liha, vilja jms toodangu töödelda ühtedes ja samades keskustes paiknevates toiduainetööstuse ettevõtetes, samuti kasutavad samades keskustes pakutavaid äriteenuseid.

Biogeograafias eristatakse zoogeograafilisi ja fütogeograafilisi regioone.

Eesti piirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestit on läbi aegade jagatud erinevateks piirkondadeks. Arengutasemelt on erinevused suured Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ning Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Olulised erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel tulenevad looduslikest tingimustest ja ajaloolisest arengust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Udo Pragi. Sissejuhatus inimgeograafiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]