Georg Ots

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on lauljast; laeva kohta vaata artiklit Georg Ots (laev)

Georg Ots
Georg Ots NSV Liidu postmargil
Georg Ots NSV Liidu postmargil
Informatsioon
Sünninimi Georgi Ots
Sünniaeg 21. märts 1920
Petrograd, Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
Surmaaeg 5. september 1975 (55-aastaselt)
Tallinn
Stiil(id) klassikaline muusika
Amet(id) ooperilaulja
Hääleliik bariton
Tegev 1941–1975

Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd5. september 1975 Tallinn) oli eesti ujuja, laulja ja näitleja.

Ta lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal.

Õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ta õppis aastatel 1940–1941 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas.

18. augustil 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja viidi meritsi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eestisse tagasi 1944. aastal.

Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi.

Georg Ots valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu IX Ülemnõukogu (1974–1979) koosseisus.

Ujujana[muuda | muuda lähteteksti]

Hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Kuulus algul Tallinna NMKÜ, hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda.

Ta tuli vaba- ja teateujumises kahel korral (1939–1940) Eesti meistriks, võitis Eesti meistrivõistlustel lisaks kaks hõbedat ujumises (1939) ja ühe hõbeda veepallis (1938). Parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises.

Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle Tamula järve ujumise võistlus ja pandi selle võistluse võitjale välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses Taara kasarmutes (praegu Kuperjanovi pataljon). Ots võitis selle võistluse.

Võistles aastatel 1939–1940 Eesti ja aastatel 1940–1945 Eesti NSV koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4x200 m vabaujumise meeskonda maavõistlustel Läti NSV ja Leedu NSV-ga.

Viimase võistluse veerajal tegi 14. juulil 1946 Mustamäe ujulas, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 m vabaujumise tulemusega 6.49,8.

Lauljana[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Ots alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetaja oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.

Esimene etteaste ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse.

Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis".

Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale.

Tema loomingutee üks tippsaavutusi oli Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti filmiajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga Kolme katku vahel (Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit.

Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut.

Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes.

Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond".

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Ots Helsingis 1958. aastal

Georg Otsa autasustati ka Lenini ordeni, Tööpunalipu ordeni ja ordeniga Austuse Märk.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Otsa bareljeef ja mälestustahvel Otsa kunagise elupaiga ukse kohal Tallinnas, Kaarli pst 5
  • 1963 korraldati Võrus üle Tamula järve ujumise võistlus, mille rändauhinna (kristallist vaasi) pani välja Georg Ots. 15. juulil 1963 avas Ots isiklikult ka Tamula rannas võistluse ja autasustas ka võitjat. Alates 2008. aastast on võistluse nimi Georg Otsa mälestusvõistlus pikamaaujumises Tamula järvel
  • 1975 anti Tallinna Muusikakoolile Georg Otsa nimi
  • 1976. aastast antakse välja Georg Otsa auhinda
  • 14. oktoobril 1977 nimetati Tallinnas Suur-Karja tänava lõpuosa ümber Georg Otsa tänavaks (asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel)
  • 21. märtsil 1980 tähistati Tallinnas bareljeefi ja mälestustahvliga maja Kaarli puiestee 5, kus Georg Ots elas
  • 1980. aastal ehitatati Szczecinis, Poolas parvlaev, mis nimetati Georg Otsa järgi. Laev sõitis aastatel 1980–2002 Tallinna-Helsingi liinil. Laev lammutati 2014. aastal vanametalliks
  • 1985–1998 toimusid Georg Otsa muusikapäevad[1]
  • 1996. aastal anti väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots"
  • 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "Georg"
  • 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Otsa ema oli Lydia Ots (neiuna Viikholm, 1898–1988) ja isa tunnustatud tenor Karl Ots (1882–1961).

Tema õde Maret sündis 1927. aastal.

Georg Ots oli kolm korda abielus:

  • 1. kord 1941 Margot Laanega (7.12.1922–15.11.1997 Toronto, aastast 1950 Margot Heinsoo); Margot põgenes Läände ja abiellus hiljem arhitekt Ilmar Heinsooga;
  • 2. kord 1944–1964 Asta Otsaga (27.8.1920-17.3.2000; sündinud Saar), kelle isa oli tuntud ajakirjanik, kupletist, följetonist ja kloun Hendrik Saar ning kellega tal sündisid tütar Ülle Malken ja poeg Ülo Ots ning oli kaks kasupoega Jüri ja Hendrik;
  • 3. kord (1964–1975) Ilona Otsaga (sündinud Noor), kellega sündis tütar Marianne.

Georg Ots suri ajukasvajasse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 12. köide, 2003: 387

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]