Tõnis Kõrvits

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tõnis Kõrvits (sündinud 16. augustil 1944 Jaroslavlis) on eesti arranžeerija-orkestreerija,[1] helilooja ja kitarrist.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud 1959. aastal Tallinna Lastemuusikakooli viiuli erialal (õpetaja Ülo Bergmann). On lõpetanud 1962. aastal Tallinna 22. Keskkooli[2] ja õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat. Täiendanud end muusika alal iseõppimise teel.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Olnud 1970–1985 Eesti Raadio Raadioteatri muusikatoimetaja, 1985–1993 Eesti Televisiooni ja 1/3 Raadio Kontsertorkestri dirigent, hiljem vabakutseline.

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud muusikat filmidele (animafilm" Punane, kollane, roheline", 1982; dokumentaalfilm "President", 1983; "Kevad südames", 1985; "Koduõu", ETV, 1987; tudengifilm "Koera surm", 1998 jm), kuuldemängudele ja telelavastustele ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") ning lastelaule (CD "Õnneseen. Tõnis Kõrvitsa lastelaule", 2011), seadnud muusikat varieteedele (Viru varietee programmid "Faust" 1980, "Sinine ingel" 1981, "Minu veetlev leedi" 1985).

Mänginud paljudes stuudioansamblites kitarri, basskitarri ja klahvpille.

Viljaka arranžeerijana on ta seadnud muusikat üldlaulupidudele, filmidele ("Need vanad armastuskirjad", 1992; "Kuldrannake", 2006) ja heliplaatidele.

Orkestreeringud ja seaded teatrikavastustele[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Harri Kõrvits (1915–2003) oli muusikateadlane ja helilooja, vennad Toomas, Tiit ja Harry, ka poeg Tõnu Kõrvits on muusikud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kulli, Jaanus (17. august 2019). "Tõnis Kõrvits: „Olen arranžeerimist võrrelnud alati koka tööga."". Õhtuleht. Vaadatud 14. jaanuaril 2020. tunnustatud arranžeerija ja helilooja Tõnis Kõrvits.
  2. http://www.westholm.tln.edu.ee/public/vilistlased.doc
  3. KULKA. "Helikunsti Sihtkapitali aastapreemiad 2001-2010".
  4. EPÜ. "EPÜ Auliikmed ja teenetemärgid".
  5. "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 4. veebruar 2015