Eurovisiooni lauluvõistlus

Allikas: Vikipeedia

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos. Võistlusel osales 7 riiki.

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19561965 puudusid reeglid selle kohta, mis keeles võib laulda. Siiski olid laulud alati osalevate riikide keeltes.

Aastast 1966 kehtis reegel, mille kohaselt pidi laul olema ühes riigi ametlikest keeltest. Ajendiks oli Rootsi ingliskeelne laul.

Aastast 1973 anti keelevalik jälle vabaks. Mitu võidulaulu mitteingliskeelsetest maadest olid pärast seda ingliskeelsed, näiteks ABBA võidulaul 1974.

Aastast 1977 kehtestati jälle reegel, mis nägi ette laulude esitamise ainult riikide ametlikes keeltes. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et reeglit muuta.

Aastast 1999 on jälle lubatud laulda mis tahes keeltes. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed. Belgia 2003. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles. Hollandi 2006. aasta laul oli osalt inglise keeles, osalt väljamõeldud keeles. Kõik võidulaulud alates 1999. aastast on olnud ingliskeelsed. Esimene mitteingliskeelne võidulaul oli 2007. aasta Serbia võidulaul "Molitva".

Hääletamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eurovisiooni hääletussüsteem on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algselt kasutati žüriihääletust, 1990ndate teisel poolel mingi vaikselt üle telehääletusele.

1956. aasta võistlus oli ainus, kus võis hääletada oma riigi poolt. Siis andsid iga osaleva riigi žürii kaks liiget kumbki kaks punkti oma lemmiklaulule, kuid lõpus avalikustati ainult võitja.

1957.-1961. ja uuesti 1967.-1970. ning 1974. aastatel andsid iga žürii kümme liiget oma lemmiklauludele 1-10 punkti.

1962. aastal andis iga riigi 10-liikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, 1964.-1966. aastatel 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis ka anda punkte kahele (6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas 6/3 punkti süsteemi Belgia 1965. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. 9 punkti ühele riigile ei antud selle süsteemi järgi kunagi.

1963. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti.

1971-1973. aastatel andsid iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16-25 ja teine vanuses 26-55) igale laulule 1-5 punkti.

1975. aastal võeti kasutusele uus hääletussüsteem, mis on siiamaani püsima jäänud - iga riik annab oma 10 lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Läbiviimine on küll aastati erinenud - kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriihääletust. 1997. aastal katsetasid viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust. 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtudel lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriihääletust.

2001.-2002. aastatel võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid telehääletusest ja pooled žüriihääletusest.

2003. aastast alates saab kasutada ka SMS-hääletust.

2009.-2015. aastatel kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest.

2016. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid, ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutatakse enne kõik kokku.

Kuni 2003. aastani võisid hääletada ainult finalistid, alates 2004. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist mitte edasijõudnud riigid. Senise süsteemiga oleks tol aastal Ukraina asemel võitnud Serbia ja Montenegro, kuna finalistidelt sai Ukraina vaid 175, kuid Serbia ja Montenegro 190 punkti.

Viik[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aasta võistlusel, saanud igaüks 18 punkti, jagasid Holland, Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia esikohta. Kuna tollal ei olnud viigi kohta reeglit, kuulutati kõik neli võitjateks. Rahulolematuna selle tulemusega, keeldusid 1970. aasta võistlusel protestiks osalemast Austria, Soome, Rootsi, Norra ja Portugal.

Juba järgmisel võistlusel 1970. aastal seati sisse reegel viigi jaoks - kui kaks (või rohkem) riiki koguvad sama palju punkte, esitavad kõik viigis olevad riigid oma laulud uuesti, ning seejärel teevad žüriid, peale viigis olevate riikide omade, valiku käte tõstmise abil - võidab laul, mille peale kõige rohkem käsi kerkis. Kui siis ikka tuleb viik, siis võidavad mõlemad riigid.

Praegu toimub viigi korral tagasilugemine - võidab suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik (see lisati 2003. aastal), kui siis on ikka viik, siis võidab kõige rohkem kaheteistkümneid saanud riik, kui ikka on viik, siis kõige rohkem kümneid saanud riik, ja nii kuni 1 punktini välja, kuni selgub üksainus võitja. Kui siis on ikka viik, võidab varem esinenud riik, kuid kui varem esines korraldajariik, võidab hiljem esinenud riik.

Peale 1969. aastat on ainsat korda esimese koha viik tulnud 1991. aastal, kui nii Prantsusmaa ja Rootsi said 146 punkti. Mõlemad riigid olid aga saanud 12 punkti neljalt riigilt, kuid kümnete ülelugemisel tuli võitjaks Rootsi - olles saanud 10 punkti 5 riigilt (Šveits, Austria, Portugal, Iisrael ja Belgia), samal Prantsusmaa oli 10 punkti saanud vaid 2 riigilt (Jugoslaavia ja Soome). Oleks praegune süsteem olnud kasutusel, oleks võitjaks tulnud 18 riigilt punkte saanud Prantsusmaa, Rootsi 17 vastu.

Null punkti said esimest korda Austria, Belgia, Hispaania ja Holland 1962. aastal. Kõige rohkem on null punkti saanud neli korda Austria (1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (1963, 1978, 1981 ja 1997), ning kolm korda Hispaania (1962, 1964 ja 1983), Soome (1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (1964, 1965 ja 2015). 1962-1965 said igal aastal null punkti neli riiki.

Null punkti[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse süsteemi kohaselt on 0 punktiga lõpetamine võimalik vaid siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka.

2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati online-hääletus, kus uuriti, milline esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli null punkti kõige rohkem ja milline kõige vähem ära teeninud. Hääletuse kohaselt polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli Austria 1988. aasta esitus.[1]

Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, ei oleks ainult telehääletuse kasutamisel saadud ühtegi punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, kuid ka telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) sai 2 punkti. Tšehhi sai 2016. aastal žüriihääletusest 41 punkti, kuid telehääletusest mitte ühtegi.

2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti.

Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel[muuda | muuda lähteteksti]

Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: ██ 1950ndad██ 1960ndad██ 1970ndad██ 1980ndad██ 1990ndad██ 2000. aastad
1: osalesid Jugoslaavia all 1961–1991
2: osalesid Jugoslaavia osana, hiljem Serbia ja Montenegrona kuni 2005. aastani

Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 51 riiki, neist 25 on ka võitnud vähemalt ühel korral. Võistlust organiseerivad igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Ringhäälingud erinevatest riikidest saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida kõige populaarsem laulu võistluselt.

Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Et olla aktiivne liige, ringhääling peab olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohas Euroopas, olenemata sellest, et sõnas "Eurovisioon" on sees "Euro". Lähis-Ida riik Iisrael on olnud võistlusega seotud alates 1973. aastast.

Osalejate arv on stabiilselt kasvanud igal aastal alates seitsmest 1965. aastal ja jõudis üle kahekümne 1980. aastate lõpus. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud sõeluda paremad välja eelvoorudes. 1993. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ('Millstreeti valikvoor'), mis korraldati Ljubljanas, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidid järgmise aasta vahele jätma. 1996. aastal tehti uus süsteem. Kõigi 29 riigi laulude helilindid saadeti rahvuslikele žüriidele. 20 neist pääses lõppvõistlusele. Norra kui korraldaja pääses automaatselt finaali. Aastatel 19972001 kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele.

Aastatel 20012003 taastati süsteem, mis toimis 1994. ja 1995. aastal. 2004 toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha finaalis koos "suure nelikuga", kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, millega osales finaalis 24 riiki. 2008. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik".

Mõni riik, näiteks Suurbritannia, on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas Maroko on osalenud ainult ühel korral. Saksamaa on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). Tuneesia ja Liibanon on liitunud võistlusega, aga eemaldanud enne debüteerimist. Liechtenstein kui riik, millel pole telekanalit, üritasid liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud.

Korraldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel kahel võistlusel ei olnud korraldaja osas kindlat reeglit, plaaniti, et seda teeb iga osalev riik kordamööda, kuid 1957. aastal liitusid võistlusega ka Austria, Suurbritannia ja Taani, ning 1958. aastal Rootsi, ja üha rohkem riike liitus võistlusega, oleks see muutunud ebapraktiliseks. 1957. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland, ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistluse korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selles on tehtud erandeid viiel korral vahemikus 1960-1980:

1960. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust korraldama peale kaht aastat. Kuna Suurbritannia tuli eelmisel aastal teiseks, valiti BBC võistlust korraldama. Võistlus toimus Londonis.

1963. aastal ei saanud 1962. aasta võitja Prantsusmaa finantskaalutlustel lauluvõistlust korraldada. Kuna ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama, toimus võistlus jälle Londonis, kuna Suurbritannia tuli eelmisel aastal neljandaks.

1972. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, kuna riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi alguses plaaniti võistluse korraldamist vabas õhus, see plaan ei materialiseerunud rahalistel kaalutlustel. Taaskord tuli appi BBC, kui ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik), ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus seekord Edinburghis, olles siiani ainus Suurbritannias väljaspool Inglismaad toimunud võistlus.

1974. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg finantskaalutlustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelmisel aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis.

1980. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael finantskaalutlustel võistlust korraldamast, lisaks langes Iisraelis sel aastal võistluse kuupäev (19. aprill) sõdades ja terrorirünnakutes hukkunute mälestuspäevale (Yom Hazikaron). Kui 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland, Haagis.

1969. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega. Peale jäi Holland.

Osalejad[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmises tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra osalenud. Tumedamalt on esile tõstetud riigid, kes ei osalenud viimasel võistlusel (2008). Maroko osales vaid 1980. aastal. Luksemburg, üks seitsmest esimesel Eurovisioonil osalenust, ei ole alates 1993. aastast kaasa teinud. Itaalia eemaldus võistlusest 1997. aastal. Slovakkia osales kolm korda aastatel 1994–1998, ei pääsenud esikümnesse, kuid proovis uuesti 2009. aastal. Monaco naasis pärast kahte aastakümmet 2004. aastal, ei pääsenud kordagi finaali ja pärast 2006. aasta võistlust loobus. Jugoslaavia ning Serbia ja Montenegro ei osalenud 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro tahtis osaleda 2006. aastal ühendatud riigina, kuid eemaldus pärast süüdistusi taktikalise hääletuse pärast rahvuslikus eelvoorus. Serbia ja Montenegro on osalenud eraldi riikidena alates 2007. aastast. Austria naasis pärast üheaastast puudumist ja eemaldus 2008. aastal. Edgar Böhm Austria ringhäälingust ütles: "Me nägime juba 2007. aastal, et tulemused ei põhine laulu kvaliteedil, vaid riigi asukohal."

Riik Debüüdi aasta Osalemiste arv Võitude arv Ringhääling(ud)[2]
Flag of Albania.svg Albaania
2004
12
0
RTSH
Flag of Andorra.svg Andorra
2004
6
0
RTVA
Flag of Armenia.svg Armeenia
2006
9
0
AMPTV
Flag of Azerbaijan.svg Aserbaidžaan
2008
8
1
İTV
Austraalia Austraalia
2015
0
SBS
Austria Austria
1957
48
2
ORF
Flag of Belgium.svg Belgia
1956
57
1
VRT (flaami)
RTBF (prantsuse)
Flag of Bosnia and Herzegovina.svg Bosnia ja Hertsegoviina
1993
18
0
BHRT
Flag of Bulgaria.svg Bulgaaria
2005
9
0
BNT
Flag of Estonia.svg Eesti
1993
21
1
ETV
Flag of Georgia.svg Gruusia
2007
8
0
GPB
Flag of Spain.svg Hispaania
1961
55
2
TVE
Flag of the Netherlands.svg Holland
1956
56
4
AVROTROS
Flag of Croatia.svg Horvaatia
1993
21
0
HRT
Flag of Ireland.svg Iirimaa
1965
49
7
RTÉ
Flag of Israel.svg Iisrael
1973
38
3
IBA
Flag of Iceland.svg Island
1986
28
0
RÚV
Flag of Italy.svg Itaalia
1956
41
2
RAI
Flag of SFR Yugoslavia.svg Jugoslaavia
1961
27
1
JRT
Flag of Greece.svg Kreeka
1974
36
1
NERIT
Flag of Cyprus.svg Küpros
1981
32
0
CyBC
Flag of Lithuania.svg Leedu
1994
16
0
LRT
Flag of Luxembourg.svg Luksemburg
1956
37
5
CLT
Flag of Latvia.svg Läti
2000
16
1
LTV
Flag of Macedonia.svg Makedoonia
1998
15
0
MKRTV
Flag of Malta.svg Malta
1971
28
0
PBS
Flag of Moldova.svg Moldova
2005
11
0
TRM
Flag of Monaco.svg Monaco
1959
24
1
TMC
Flag of Montenegro.svg Montenegro
2007
7
0
RTCG
Flag of Morocco.svg Maroko
1980
1
0
SNRT
Flag of Norway.svg Norra
1960
54
3
NRK
Flag of Poland.svg Poola
1994
18
0
TVP
Flag of Portugal.svg Portugal
1964
48
0
RTP
Flag of France.svg Prantsusmaa
1956
58
5
TF1 (1956–1981)
France Télévisions (1983–)
Flag of Sweden.svg Rootsi
1958
54
6
SRT (1958)
SR (1959–1979)
SVT (1980–)
Flag of Romania.svg Rumeenia
1994
17
0
TVR
Flag of Germany.svg Saksamaa
1956
59
2
NDR (ARD)
Flag of San Marino.svg San Marino
2008
6
0
SMRTV
Flag of Serbia.svg Serbia
2007
8
1
RTS
Flag of Serbia and Montenegro.svg Serbia ja Montenegro
2004
2
0
RTS/RTCG
Flag of Slovakia.svg Slovakkia
1994
7
0
RTVS
Flag of Slovenia.svg Sloveenia
1993
21
0
RTV SLO
Flag of Finland.svg Soome
1961
49
1
YLE
Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia
1957
58
5
BBC
Flag of Switzerland.svg Šveits
1956
56
2
SRG SSR
Flag of Denmark.svg Taani
1957
44
3
DR
Flag of the Czech Republic.svg Tšehhi
2007
4
0
ČT
Flag of Turkey.svg Türgi
1975
34
1
TRT
Flag of Ukraine.svg Ukraina
2003
12
1
NTU
Flag of Hungary.svg Ungari
1994
13
0
MTV
Flag of Belarus.svg Valgevene
2004
12
0
BTRC
Flag of Russia.svg Venemaa
1994
19
1
RTR, C1R
     Eemaldunud – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud

Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti osales esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistlusel 1993. aastal. Ljubljanas toimunud võistlusel esindas Eestit Janika Sillamaa lauluga "Muretut meelt ja südametuld". Laul sai eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

Esimene tõsisem saavutus tuli 1996. aastal Oslos peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna lauluga "Kaelakee hääl". Saavutati viies koht.

Aastal 2000 Stockholmis peetud võistlusel esindas Eestit Eda-Ines Etti lauluga "Once in a Lifetime". Eesti tuli neljandaks.

Aasta 2001 oli Eestile kõige edukam. Tanel Padar ja Dave Benton esitasid laulu "Everybody" ja võitsid.

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas eestit rootslane Sahlene ja ta saavutas 3. koha.

Tähelepanuväärne oli ka 2005. aasta, kui Eestit esindas ansambel Suntribe ja Šveitsi teine eesti ansambel Vanilla Ninja lauluga "Cool Vibes".

Aastal 2006 esindas Eestit jälle rootslane – Sandra Oxenryd looga "Through my Window".

Aastal 2007 esindas Eestit Gerli Padar looga "Partners in Crime".

Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Riik Laul Esitaja
1956 Šveits "Refrain" Lys Assia
1957 Holland "Net Als Toen" Corry Brokken
1958 Prantsusmaa "Dors mon amour" André Claveau
1959 Holland "Een beetje" Teddy Scholten
1960 Prantsusmaa "Tom Pilibi" Jacqueline Boyer
1961 Luksemburg "Nous les amoureux" Jean-Claude Pascal
1962 Prantsusmaa "Un premier amour" Isabelle Aubret
1963 Taani "Dansevise" Grethe & Jørgen Ingmann
1964 Itaalia "Non ho l'età (per amarti)" Gigliola Cinquetti
1965 Luksemburg "Poupée de cire, poupée de son" France Gall
1966 Austria "Merci Chérie" Udo Jürgens
1967 Suurbritannia "Puppet On a String" Sandie Shaw
1968 Hispaania "La, la, la ..." Massiel
1969 Hispaania "Vivo cantando" Salomé
Prantsusmaa "Un jour, un enfant" Frida Boccara
Holland "De troubadour" Lennie Kuhr
Suurbritannia "Boom Bang a Bang" Lulu
1970 Iirimaa "All Kinds of Everything" Dana
1971 Monaco "Un banc, un arbre, une rue" ("Tänav, pink ja puu") Séverine
1972 Luksemburg "Après toi" Vicky Leandros
1973 Luksemburg "Tu te reconnaîtras" Anne-Marie David
1974 Rootsi "Waterloo" ABBA
1975 Holland "Ding-a-dong" Teach-In
1976 Suurbritannia "Save Your Kisses for Me" Brotherhood of Man
1977 Prantsusmaa "L'oiseau et l'enfant" Marie Myriam
1978 Iisrael "A-ba'ni-bi" Izhar Cohen & Alphabeta
1979 Iisrael "Hallelujah" Gali Atari & Milk and Honey
1980 Iirimaa "What's Another Year" Johnny Logan
1981 Suurbritannia "Making Your Mind Up" Bucks Fizz
1982 Saksamaa "Ein bisschen Frieden" Nicole
1983 Luksemburg "Si la vie est cadeau" Corinne Hermès
1984 Rootsi "Diggi-loo-diggi-ley" Herreys
1985 Norra "La det swinge" Bobbysocks
1986 Belgia "J'aime la vie" Sandra Kim
1987 Iirimaa "Hold Me Now" Johnny Logan
1988 Šveits "Ne partez pas sans moi" Céline Dion
1989 Jugoslaavia "Rock Me" Riva
1990 Itaalia "Insieme 1992" Toto Cutugno
1991 Rootsi "Fångad av en stormvind" Carola Häggkvist
1992 Iirimaa "Why Me" Linda Martin
1993 Iirimaa "In Your Eyes" Niamh Kavanagh
1994 Iirimaa "Rock'n Roll Kids" Paul Harrington, Charlie McGettigan
1995 Norra "Nocturne" Secret Garden
1996 Iirimaa "The Voice" Eimear Quinn
1997 Suurbritannia "Love Shine a Light" Katrina & The Waves
1998 Iisrael "Diva" Dana International
1999 Rootsi "Take Me to Your Heaven" Charlotte Nilsson
2000 Taani "Fly On the Wings of Love" Olsen Brothers
2001 Eesti "Everybody" Tanel Padar, Dave Benton
2002 Läti "I Wanna" Marie N
2003 Türgi "Every Way That I Can" Sertab Erener
2004 Ukraina "Wild Dances" Ruslana
2005 Kreeka "My Number One" Élena Paparízou
2006 Soome "Hard Rock Hallelujah" Lordi
2007 Serbia "Molitva" Marija Šerifović
2008 Venemaa "Believe" Dima Bilan
2009 Norra "Fairytale" Alexander Rybak
2010 Saksamaa "Satellite" Lena Meyer-Landrut
2011 Aserbaidžaan "Running Scared" Ell&Nikki
2012 Rootsi "Euphoria" Loreen
2013 Taani "Only Teardrops" Emmelie de Forest
2014 Austria "Rise Like a Phoenix" Conchita Wurst
2015 Rootsi "Heroes" Måns Zelmerlöw
2016 Ukraina "1944" Džamala

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]