Vahur Kersna

Allikas: Vikipeedia
Vahur Kersna 2012. aastal.

Vahur-Üllar Kersna (sündinud 4. aprillil 1962 Võrus) on eesti ajakirjanik.

Vahur Kersna lõpetas aastal 1980 Antsla Keskkooli ja 1985 TRÜ ajakirjandusosakonna.

Aastal 1976 avaldas ta oma esimesed karikatuurid ajalehes Säde, seejärel ilmus neid Töörahva Elus, Edasis ja ajakirjas Pikker.

Vahur Kersna pälvis 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites, 1981 Tartu meistrivõistlustel karate kumites kaalus -72,5 kg tuli teiseks. Kersna on ka mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses (parim tulemus 2003. aastal tehtud 5184 punkti).

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Kersna alustas teletööd ETV-s 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga ja mitmesuguste meelelahutussaadete ("Naeroobika", "Kõverpeegliklassika") toimetajana. Ta on teinud peamiselt meelelahutus- ja publitsistikasaateid. Tema saadete hulgas on sarjad "HTV esitab", "Meie Mats", "Kama kaks", "HÄM-TV", "Neljas mõõde", "Hommiku TV", "Rohekas".

Kersna on teinud ka portreesaateid Sulev Nõmmikust ("Sulev"), Ervin Abelist, Kalmer Tennosaarest ("Calmeriino Tenorotti" 1998), Jaak Joalast ("Tundmatu Jaska" 1996 ja "Jaak Joala tähtkuju" 2015), Ivo Linnast ("Kõigile Iff" 1996), Tõnis Mägist ("Rohkem kui Mäks" 1996), Alo Mattiisenist ("Alo elu" 1997, "Alo. Surematu" 2016), Oleg Sõlest ("Oleg Sõlg - naised ja muusika" 2014), ansamblitest "Ruja" ("Need ei vaata tagasi?" 1999), "Kuldne Trio 25") ja põhjalikke intervjuusaateid Lennart Meriga ("Lihtne, vaene ja ilus" 1998, "Palju õnne, Lennart Meri!" 1999), Eri Klasiga ("Iga hommik on juubel" 1999), Mati Talvikuga ("Mees televisioonist" 2012), Rein Rannapiga ("Klaveripoeg Rannap" 2003), Erki Noolega ("Peab kõva mees olema" 1998), Edgar Valteriga "Edgar Valter - viimane kohtumine" 2006). Kultuuridokumentaale ("Oli kord Rock Summer" 2013, "Koeratüdruk Lotte lugu" 2015).

Ta on aastal 2003 valminud BECi toodetud 6-osalise Eesti esimest Mount Everesti ekspeditsiooni dokumenteerinud filmi "Everest" autor.

Kirjutanud tekstid mitmele Alo Mattiiseni laulule ("Ei ole ime ükski ime", "Eestile on kombeks", "Lumi on muinasjutt", "Ära ütle, et sina ei naera", "Hiinlase laul", "Elektra ja Must Mees")

Juunis 1990 osales Kersna Eesti Televisiooni pikimas otsesaates "Öö-TV". Ta juhtis ja toimetas 1988. aasta novembris esimest taasiseseisvusaegset "Miss Estonia" valimist. 2015. aasta sügisel juhtis ETV saatejuhtide vahetuses ühel õhtul koos Maire Aunastega "Ringvaadet".

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1993–1995 Raadio Top, saatejuht "Hommikudoping", "Top trehv", "Top tobe", "Dobermann", peatoimetaja.
  • 1997–1998 Raadio Pulss B3 direktor, saatejuht hommikuprogrammis.
  • 1986–2007 Vikerraadio, põhiliselt hommikuprogrammi saatejuht.
  • 2012 Vikerraadios "Reedene rõõm"

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus Liina Lepikuga ja 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin. Sügisel 2011 avaldas autobiograafilise raamatu "7x7", mis osutus aasta müüduimaks raamatuks Eestis. Sama raamatu e-versioon oli esimene Eestis, mis on illustreeritud video- ja heliklippidega. 2014. novembris ilmus tema teine raamat "Ei jäta elamata", mis samuti osutus aasta edukaimaks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Saated[muuda | muuda lähteteksti]