Lembit Kaik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lembit Kaik (12. aprill 1923 Kõo vald, Soomevere28. september 1988 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja riigitegelane.

Lembit Kaik õppis Retla algkoolis, Türi keskkoolis, Tapa gümnaasiumis. Koolmeistrite lapsena varakult kooliteed alustanud, lõpetas ta 17-aastasena Rakvere gümnaasiumi (1940, cum laude). Enne Teise maailmasõja puhkemist jõudis lõpetada Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna esimese kursuse ning töötada Tapa abilinnapeana.   

Teise maailmasõja ajal oli ta Uurali tööpataljonis ja eesti laskurkorpuses. NLKP liige aastast 1944.

Aastal 1950 lõpetas Lembit Kaik Tallinna Polütehnilise Instituudi majanduse eriala, aastal 1953 NLKP Keskkomitee kõrgema parteikooli, aastal 1961 Ühiskonnateaduste Akadeemia majandusteaduste kandidaadi kraadiga.

Aastast 1946 töötas Lembit Kaik ajalehe Rahva Hääl osakonnajuhataja ja asetoimetajana. Neli aastat (19531957) oli ta Eesti Raadio (Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse) juhataja, 19611963 kultuuriministri asetäitja. Kakskümmend viis aastat – Kirjastuskomitee loomisest 1963. aastal kuni oma surmani 1988 – oli Lembit Kaik selle komitee esimees.

Lembit Kaik oli Ajakirjanike Liidu liige, Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Ühingu Eesti osapoole kauaaegne esimees, Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Jüri Kaik (1883–1941) oli kooliõpetaja/juhataja, haridus- ja seltsitegelane, lühikest aega ka Viljandi maavanem (1920–1921). Ema Alma Kaik (neiuna Kirchberg, 1899–1980) oli samuti kooliõpetaja. Abikaasa Larissa Kaik (1925–2017) oli arst. Poeg Jüri Kaik (1953–2017) oli kardioloog ja arstiteadlane. Tütar Maret Kaik (sündinud 1955) on ajakirjanik ja tõlkija.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]