Hagi Šein

Allikas: Vikipeedia
Hagi Šein 1987. aastal Tallinnas Raekoja platsil

Hagi Šein (ka Hagi Shein; sündinud 13. septembril 1945 Tallinnas) on juudi päritolu Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleõppejõud.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli (hõbemedaliga) ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal (cum laude). Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi (MSc) ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris teleajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon on võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti viieks aastaks telemeedia professoriks Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nõukogu poolt.[1]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjanduses ja meediajuhina[muuda | muuda lähteteksti]

1967. aastal asus ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas "Aktuaalse kaamera" tootmisassistendina (1967–1968), filmimonteerijana (1968–1971) ning sotsioloogi, saatejuhi ja kommentaatorina (1971–1988). Ta juhtis muu hulgas selliseid suure ühiskondliku kõlapinnaga saatesarju nagu "Kodulinn", "Ajurünnak", "Prillitoos", "Mõtleme veel" ja "Nõukoda".

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 19921997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2012 Ringhäälingu- ja Rahvusringhäälingunõukogu liige ning 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees [2] Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukogu liige alates 2002.

Ajakirjandusõppejõuna[muuda | muuda lähteteksti]

Hagi Šein on õpetanud televisiooni eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis (1976–1986). Aastatel 1997–2003 töötas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediateaduskonna dekaanina, seejärel Audentese Ülikoolis (2003–2006) ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õppedirektor ja direktori kt, 2006–2011).[3] 2011-2021 TLÜ BFM meediaosakonna juhataja, audiovisuaalse meedia BA ja televisiooni MA õppekavade kuraator.

Alates sügisest 2021 on ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Ta on ka Eesti filmi andmebaasi peatoimetaja (alates 2008), teleteaduse ja teleajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator (2022), ning Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022), Tallinna Ülikooli nõukogu, Tallinnfilmi nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Muu looming[muuda | muuda lähteteksti]

Hagi Šein on stsenaristi ja režissöörina teinud 12 dokumentaalfilmi, näiteks "Ratastoolitants" (1986), "Raudrohutee" (1985) ja "Lepatriinutalv" (1989).[4]

Ta on kirjutanud uurimusi Eesti televisiooni ajaloost, neist olulisemad on

  • "Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000-2020" (2021, 688 lk).
  • "Suur teleraamat" (TEA Kirjastus 2005, 527 lk)
  • "Televisioon Eestis 1955–2004". [Raamatus "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004"]. (Tartu Ülikooli Kirjastus 2004)
  • "Eesti telemaastik 1991–2001. Uurimused. Diskussioon. Teabekogud." (Tartu Ülikooli Kirjastus 2002)

Poliitiline ja esindustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Hagi Šein on Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Ta on olnud Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige, Eestimaa Rahvuste Foorumi president, Tallinna linna volikogu liige (2001–2004), Vabariigi Presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlauas ning Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja liige (2002–2007).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema arhitektist vend Harry Šein (1947–2013) emigreerus 1979. aastal Iisraeli.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]