Rein Rannap

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rein Rannap (2007)

Rein Rannap (sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas) on eesti helilooja ja pianist.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Pianistikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Rannap (2006)

Rein Rannap andis pianistina esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides.

1987. aastal põgenes Rannap Nõukogude Liidust Itaalia kontserdireisi ajal. Algul elas ta Itaalias, seejärel Ameerika Ühendriikides. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist ette teadnud.[1]

Eestis on Rein Rannap teinud mitu kontserditurneed. 1997, 1999 ja 2007 toimus tema kontserditurnee "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes.

Rokkmuusik[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ja juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.

Helilooming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.

Klaveriteosed ja -tsüklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Naiivsed ja süütud palad" (19801982)
  • "Klaverikontsert" (1984)
  • "Cruise Control" (1991)
  • "Six-pack piano" (1997)

Orkestriteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sümfoonia" (1986)
  • "Umbrellas" (1991)
  • "Eleegia" (1995)
  • "Papagoid" (1998)
  • "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)

Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.

Levilaulud[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalukaima osa tema loomingust moodustavadki ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta enda loomingut esitavat rokkansamblit: Ruja (1971–1975 ja 1980–1985), Noor-Eesti (1977–1988) ja Hõim (1979–1980). Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia lauluvõistluse lõppkontserdi („Sa tule nüüd”, „Mis küll saab”) ning 1974 ja 1975 Eesti Raadio aastalõpu võistluskontserdi („Keegi tulla võib”, „Sinu hääl”). Rannapi loodud poplauludest on tuntuimad „Raagus sõnad”, „Nii vaikseks kõik on jäänud”, „Ühes väikses Eesti linnas”, "Eesti muld ja Eesti süda".

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Album
2004 "Tantsib klaveril"
2006 "Läbi jäätund klaasi", koos Maarja-Liis Ilusaga
2007 "Klaver tuleb külla"
2009 "Ilus maa", koos Kosmikutega
2018 "Tagasirändur", koos Ott Leplandiga

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg ning tema onu on lastekirjanik Jaan Rannap. Abielust laulja Katre Kõivaga on tal poeg Ikevald-Kaspar Rannap (esinejanimega Ike Ranni).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]