Ringhääling

Allikas: Vikipeedia

Ringhääling on raadio- või televisiooniprogrammide edastamine antenni- või kaabellevivõrgu kaudu kodeerimata või kodeeritud kujul, eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega üldsusele kättesaadavaks.[1]

Sõnakasutusest[muuda | muuda lähteteksti]

Oskussõna ringhääling võeti kasutusele 1923. aastal[2] ja sellega tähistati avalikke raadiosaateid andvat ringhäälinguasutust (näiteks Raadio Ringhääling, Riigi Ringhääling). Kui 1950. aastatel algas telesaadete edastamine, nimetati eraldi raadiot ja televisiooni (nt oli Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee). Oskussõna ringhääling seostus veel pikka aega ainult raadioga.[3]

Üldistava terminina võeti sõna ringhääling kasutusele 2007. aastal, kui Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel loodi Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR).[4] ERR on sõltumatu avalik-õiguslik (avaõiguslik) juriidiline isik, mis toodab tele- ja raadioprogramme (k.a saateid) ning pakub muid meediateenuseid.[5]

Üldtähenduses on sõna ringhääling kasutatud ka näiteks nimes Euroopa Ringhäälingute Liit. Ringhäälinguid eristavateks oskussõnadeks on raadioringhääling ja televisiooniringhääling.

Ringhäälingu ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Ringhääling tugines 19. sajandi lõpu kiiretele edusammudele elektroonika ja raadiotehnika alal. Kuid alles pärast Esimest maailmasõda algas ringhäälingu tõeline võidukäik. Regulaarseid raadioringhäälingu saateid alustati USA-s aastal 1921, Euroopa maades alates järgmisest aastast, Eestis 18. detsembril 1926.

Korrapäraseid televisioonisaateid hakati riikides edastama 1930. aastate teisel poolel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ringhäälinguseadus
  2. Ringhääling Eestis 80 aastat
  3. Ringhääling – EE, 8. kd, 1995, lk 148
  4. Eesti Rahvusringhäälingu seadus
  5. Eesti Rahvusringhääling – TEA e-Entsüklopeedia

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]