Tallinna Keskraamatukogu

Tallinna Keskraamatukogu
Asutatud	1907
Tüüp	rahvaraamatukogu
Asukoht	Estonia puiestee 8, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinn
Juhtkond	direktor Kaie Holm
Emaorganisatsioon	Tallinna linn
Allorganisatsioonid	Nurmenuku raamatukogu; Väike-Õismäe raamatukogu; Kadrioru raamatukogu; Tondi raamatukogu; Torupilli raamatukogu; Laagna raamatukogu; Paepealse raamatukogu; Kännukuke raamatukogu; Männi raamatukogu; Sääse raamatukogu; Männiku raamatukogu; Nõmme raamatukogu; Pääsküla raamatukogu; Pirita raamatukogu; Kalamaja raamatukogu; Pelguranna raamatukogu; Sõle raamatukogu
Veebileht	Tallinna Keskraamatukogu koduleht

Keskraamatukogu peahoone

Tallinna Keskraamatukogu on Tallinna avalik rahvaraamatukogu, mille eesmärk on tagada linnaelanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, kultuurile ning toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Selleks on põhimääruses sätestatud raamatukogu põhiülesanne – koguda, säilitada ja teha lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja muud teavikud ning avalikud andmebaasid.^[1]

Raamatukogu visioon kõlab: "Muudame koos elu rikkamaks!"^[2]

Hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Vene seltskondliku kogu hoone

Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba avas lugejatele uksed 27. oktoobril 1907 (14. oktoobril vkj) aadressil Nunne tn 2. Aastatel 1920–1921 koliti majja tollase aadressiga Gogoli puiestee 4 (nüüd Estonia puiestee 8)^[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Tallinna Keskraamatukogu ajalugu

Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoana alustanud, vahepeal M. Gorki nimelise ja A. H. Tammsaare nimelise raamatukoguna tegutsenud asutus kannab alates 1994. aastast nime Tallinna Keskraamatukogu.

Raamatukoguhoidjad, juhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogu juhatajat nimetatakse 1930. aastast direktoriks.

1907–1920 Endrik Mikkor
1920 Anton Schmidt
1921–1950 Aleksander Sibul
1950–1951 Oskar Pärn
1951–1953 Voldemar Reidla
1953–1954 Fevronija Kokina
1954–1957 Valdu Reekna
1957–1986 Niina Aršas
1986–1989 Helgi Peeba
1990–1998 Anne Skrõpnik
1998–... Kaie Holm

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Keskraamatukogu koosseisu kuulub 3 teenindusosakonda, 17 haruraamatukogu ja rändraamatukogu – raamatukogubuss Katarina Jee.

Teenindusosakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Haruraamatukogud[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuse lõpetanud haruraamatukogud[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogubuss Katarina Jee[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Katarina Jee

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Keskraamatukogu pakub oma lugejatele mitmesuguseid traditsioonilisi ja e-teenuseid. Lugejaks registreerumise kohta loe lähemalt siit.

Traditsioonilised teenused[muuda | muuda lähteteksti]

E-teenused[muuda | muuda lähteteksti]

E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkond ELLU (e-raamatud on põhiliselt eesti keeles)
E-raamatukogu OverDrive (inglis- ja venekeelseid e-raamatuid lugemiseks ja audioraamatud kuulamiseks)
E-raamatukogu RBdigital (e-ajakirjad on inglise, vene ja hiina keeles)
E-kataloog ESTER
E-ressursid (andmebaasid, otsinguportaalid jm)
Lingikogu
Laenutusjärjekorda lisamine
Infopäringud

Muud teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Innovatsioonilabor (Kännukuke raamatukogus)
Pillilaegas (muusikaosakonnas muusikainstrumentide kojulaenutus)
Robotid (huvilised saavad programmeerida LEGO WeDo2 roboteid)
Spordivahendid (Kalamaja, Kännukuke, Nurmenuku, Nõmme, Paepealse, Pelguranna ja Pirita raamatukogus)

Õmblustuba (Sõle raamatukogus)

Suurem osa teenustest on kasutajatele tasuta, kuid leidub ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid.

Esimese raamatukoguna Eestis hakati 2013. a pakkuma lugemiskoera teenust.

Raamatukoguüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Keskraamatukogu pakub oma lugejatele võimalust osaleda mitmesuguste ringide ja klubide töös või kirjanduslikel üritustel.

Traditsiooniks on kujunenud:

möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorile auhinna "Järje Hoidja" andmine;
laste lugemisprogramm "Suvi raamatuga";
igal sügisel kingitakse igale Tallinnas 1. klassi läinud lapsele Tallinna Keskraamatukogu poolt välja antud lasteraamat
väärtkirjandust propageeriv lugemisprogramm "Raamatuga kevadesse";
UNESCO algatatud rahvusvahelise luulepäeva tähistamine iga aasta 21. märtsil terve päeva kestva luulemaratoniga, mille käigus autorid loevad ise oma luulet.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

"M. Gorki nimeline Tallinna Keskraamatukogu 1907–1957". Koostanud Hans Jürman. Tallinn 1957;
"Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995". Koostanud Hans Jürman ja Helgi Peeba. Tallinn 1997;
"Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007". Koostanud Livia Viitol. Tallinn 2007;

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Tallinna Keskraamatukogu põhimäärus (al. 25.10.2007)
↑ Tallinna Keskraamatukogu põhieesmärk, missioon ja väärtused
↑ Viitol, L. (2007). Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[3dovu-1] Tallinna Keskraamatukogu põhimäärus (al. 25.10.2007)

[AbORM-2] Tallinna Keskraamatukogu põhieesmärk, missioon ja väärtused

[QNmr5-3] Viitol, L. (2007). Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn.

[1]

[2]

[3]