Toomas Raudam

Allikas: Vikipeedia
Toomas Raudam
Sünniaeg 21. juuli 1947
Sünnikoht Paide, Eesti
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, luuletaja, esseist, stsenarist

Toomas Raudam (sündinud 21. juulil 1947 Paides) on eesti kirjanik (novellist, romaanikirjanik, luuletaja, esseist, stsenarist).

Toomas Raudam lõpetas 1966. aastal Paides keskkooli ning 1973. aastal Tartu Ülikooli inglise filoloogina.

Aastal 1973 asus ta tööle Tartu Ülikooli raamatukokku, seejärel töötas aastail 19771983 Tallinnfilmis mängufilmide toimetajana. Ta oli neli aastat vabakutseline, 1991. aastal asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia raamatukokku ning oli 1992. aastal Eesti Draamateatri kirjanduslik konsultant. Aastatel 1992–1995 töötas ta Postimehe toimetuses ning aastal 1996 Eduard Vilde majamuuseumis. Alates 1997. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta oli Wellesto liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Anti jutud" (novellid). Tallinn, Eesti Raamat 1983
  • "Kirjutab näpuga õhku" (novellid ja esseed). Tallinn, Eesti Raamat 1986
  • "Kolmekordne päike" (lugusid lastele). Tallinn, Eesti Raamat 1988
  • "Igavene linn" (romaan ja novellid). Tallinn, Eesti Raamat 1988
  • "Isa sipelgapesa. Inimene, keda polnud. Absoluutne kuulmine" (filmistsenaariumid). Tallinn, Eesti Raamat 1990
  • "Miks mitte kirjutada memuaare, kui oled veel noor" (romaan novellides). Tallinn, Eesti Raamat 1990
  • "Tarzani seiklused Tallinnas" (romaan, autorsus: Edgar Rice Burroughs ja Toomas Raudam). Tallinn, Fööniks 1991
  • "Kõhklev essee heitlusest ajaga" (Vladimir Nabokovi "Läbipaistvates asjades"; inglise keelest tõlkinud Mati Soomre). Tallinn, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1992
  • "Muusika kuum sai" (novellikogu ja filmistsenaarium). Tallinn, Tuum 1996
  • "Minu mina" (esseed). Tallinn, Tuum 1998
  • "Elus enesetapja" (novellikogu ja näidend). Tallinn, Virgela 1999
  • "Jaa" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000
  • "Miks Kafka nuttis?". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000
  • "Jaak Kino, Kino-Mati ja teised". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2001
  • "Saint-Prousti vastu. Kolm kõnelust ja üheksa silma" (romaan novellides). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2002
  • "Kas kuulete... Valimik raadionäidendeid aastatest 1994–2000" (autorid Jaan Kaplinski, Madis Kõiv, Viivi Luik, Toomas Raudam, Teder, Jüri Tuulik, Mati Unt ja Ervin Õunapuu; koostanud Tamur Tohver). Tallinn, Kirjastuskeskus 2002
  • "Teie" (essee Marcel Proustist ja James Joyce'ist). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2003
  • "Nips" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2004
  • "Tänulikud surnud" (lugusid rock'n'rollist. Novellid ja näidend). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2005
  • "Väike äratundmiste raamat" (esseed ja artiklid). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. ISBN 978-9985-79-166-0. ISBN 9985-79-166-5. 192 lk.
  • "Miks ma ei taha olla kirjanik?" (novellid, sõnamängud ja luuletus). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2008. ISBN 978-9985-79-238-4. 256 lk.
  • "Väike. Anti ja mina, Tuglas ja meri" (kogumik). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2009
  • "Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist." Tallimm, Tuum 2011. ISBN 978-9949-9014-8-7. 152 lk.
  • "Essee sõprusest". Tallinn, TLÜ Kirjastus 2011. ISBN 978-9985-58-716-4. 240 lk.
  • "Alfabeet" (luulekogu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2011. ISBN 978-9985-79-450-0. 104 lk.
  • "Pime raamat" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2012. ISBN 978-9985-79-490-6. 99 lk
  • "Ja ära Kafkat unusta!". (romaan) Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus,2013. ISBN/ISSN:  9789985795378 193 lk
  • "See on T" (luulekogu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2014. ISBN/ISSN:  9789985795859 51 lk
  • "Põletatud raamat". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. 2014. ISBN/ISSN:  9789985796191 317 lk
  • "Tüdruk, kes läks lõhki. Romaan tähtedes." Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus. 2015. ISBN 9789985796412 186 lk.
  • "Vihm". Novellid ja näidend. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus. 2016. ISBN 978-9985-79-685-6 205 lk.

Filmistsenaariumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Inimene, keda polnud"(1989), režissöör Peeter Simm. 1990. aastal näidati filmi Cannes'i filmifestival eriprogrammis "Quinzaine des realisateurs", 1989. aastal võitis film Lübecki filmifestivalil žürii eriauhinna. Stsenaarium avaldati ajakirjas Kinostsenarii (1989, 4).
  • "Tule tagasi, Lumumba!" (1992), režissöör Aare Tilk.
  • "Emil" (1993, dokumentaalfilm), režissöör Peep Puks.
  • "Head käed" (2001), režissöör Peeter Simm. Film võitis Berliini Panorama filmifestivalil Manfred Salzgeberi nimelise peaauhinna, esimese auhinna Itaalias Lecces (eripreemia stsenaariumile) ning esimese auhinna ja kriitikute eripreemia Anapas Venemaal. Stsenaarium avaldati ajakirjas Kinostsenarii (2002, 5-6)

Näidendid ja kuuldemängud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2001. aastal lavastas Peeter Simm Rakvere teatris näidendi "Kino Mati, tema elutee ja juhtumised, mis seal ette tulid".
  • Raadioteatris on Aare Toikka lavastanud kuuldemängud "Embus" ja "The Fool on the Hill". Mõlemad saadeti ka festivalidele.

Tõlked teistesse keeltesse[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Raudami loomingut on tõlgitud inglise (Drooping Wings. Raamatus: Estonian Short Stories. Writings from an Unbound Europe. Illinois, 1996), vene, soome ja armeenia keelde.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1989Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Lodus tiivad" kogumikust "Igavene linn")
  • 1991 Eesti Kirjanike Liidu auhind aasta parimale romaanile – romaan "Tarzani seiklused Tallinnas"
  • 1992. aasta Pärnu filmifestivali auhind parima stsenaariumi ning parima episoodi eest – stsenaarium filmile "Tule tagasi, Lumumba!"
  • 2001. aastal Lecces eripreemia parima stsenaariumi eest – stsenaarium filmile "Head käed (koos Peeter Simmiga) Analoogilise tunnustuse (parimad stsenaristid) pälvis stsenaarium samal aastal ka Lätis
  • 2003 Eesti Kultuurkapitali auhind aasta parimale esseele – Essee "Teie"
  • 2005 Kirjanike liidu novellivõistlusel pälvis ühe kolmandatest preemiatest novell "Käed" (esimesi välja ei antud, teisi oli kaks).[1]
  • 2006. aasta Kirjanike Liidu novellivõistlusel jagas teist kohta novell „Vesi” (esimest välja ei antud).
  • 2014. aastal pälvis Kultuurkapitali nominatsiooni luulekogu "See on T".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Raudam abiellus 1974 Kersti Veideriga. Neil on poeg Juhan. Toomas Raudami emaisa oli kunstnik August Roosileht, onu neurokirurg Ernst Raudam, tädi oli kunstnik Helve Viidalepp (neiuna Roosileht, 1921–1979), tädimees kunstnik Ants Viidalepp[2].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaarel Veskis.Toomas Raudami proosa struktuuridünaamika põhijooni. Tartu 2003. (Bakalaureusetöö.) Vt [[1]]
  • Estonian Literary Magazine, Autumn 1999
  • Estonian Literary Magazine, Spring 2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 350
  2. http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=695

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutised

Olev Remsu "Lenin ja Platon, Trotski ja Aristoteles" (retsensioon Toomas Raudami raamatule "Vihm"), Looming, veebruar, 2017

Avalikud esinemised

Fotod, filmid

  • Keyword Album: Toomas Raudam [3]