Ingo Normet

Allikas: Vikipeedia
Ingo Normet 14. aprillil 2014 Eesti Teatriliidus raamatuesitlusel
Ingo Normet Tõnu Tepandi raamatu "Alguses on hääl" esitlusel
Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. märts 2012

Ingo Normet (sündinud 8. juunil 1946 Tallinnas) on eesti teatripedagoog ja lavastaja.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1964 Tallinna 10. Keskkooli ja 1969 Moskva riikliku teatriinstituudi (GITIS) lavastaja erialal. Täiendas end 1981–84 Leningradi Teatri- ja Kinematograafiainstituudis ja 1990. aastail Helsingi Teatrikõrgkoolis.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

19691982 töötas ta lavastajana Endlas ja 19821991 oli ta seal peanäitejuht. Ühtlasi oli Normet 1973–1974 Tallinnfilmi režissöör (1973. aastast teine režissöör Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile").

1991. aastal sai temast ETV Teleteatri pearežissöör.

Alates 1990. aastast on ta tegutsenud õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, alates 1995. aastast kooli juhataja, alates 1996. aastast professor.

Õpetanud ka Liège'is, Berliinis ja Helsingis. Üle 110 lavastuse Eesti ja Soome teatrites, ning ETV Teleteatris. Avaldanud teatriteoreetilisi artikleid.[1]

Eesti Lavastajate Liidu esimees (1993–95), Eesti Rahvuskultuuri Fondi Nõukogu aseesimees (aastast 1991).[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ingo Normeti vanemad olid kirjanik ja tõlkija Dagmar Normet ning helilooja Leo Normet. Ingo õde on raadioajakirjanik Haldi Normet. Abielus näitleja Tiia Kriisaga, kaks poega, kaks lapselast.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid
  • Veelkord Stanislavskist. // TMK (1982) 6, Lähtudes Diderot'st. // TMK (1995) 12
  • Võimalused ja võimatused. // TMK (1999) 4
  • Lavastajate koolitus – uus või vana? // Teatrielu 2000. Tallinn, 2001
  • Oskused ja looming teatris. // Techne. Tallinn, 2002
  • Lea Tormise mõistatus. // TMK (2002) 12
  • Teatrist ja koolist. // Akadeemia (2006) 11.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ETrBL, 432–433
  • EE 14, 327
  • Ingo Normet. // Lavastajaraamat. Tallinn, 2001.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]