Eesti Teadeteagentuur
Eesti Teadeteagentuur (lühend ETA) oli Eesti uudisteagentuur.
ETA eelkäijad olid Ajakirjanduse Büroo (asutati 1918) ja Estur (asutati 1919)[1]. ETA asutati aastal 1920 kui Eesti Telegraafiaagentuur[1], asukohaks Suur-Karja tänav 18. Aastal 1922 muudeti ETA õiguslikult vormilt aktsiaseltsiks[1].
Eesti NSV Telegraafi Agentuur[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aastal ETA riigistati[1] ja nimetati Eesti NSV Telegraafi Agentuuriks[2], arvates 21. augustist 1940 nimetati "Eta" direktoriks (NSV Liidu Täievolilise esinduse pressiatašee) Pjotr Izmestjev ja asetäitjaiks Johannes Laube ja Rein Alasoo[3]
Eesti Telegraafi Agentuur[muuda | muuda lähteteksti]
1958. aastal nimetati agentuur uuesti Eesti Telegraafi Agentuuriks. ETA põhiülesanneteks oli koguda informatsiooni ja fotoinformatsiooni vabariigi poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu kohta; levitada informatsiooni ajakirjanduse ja raadio jaoks, levitada seadusandlikke akte, Eesti Kommunistlik Partei ja vabariigi valitsuse otsuseid, anda TASS-ile informatsiooni Eesti NSV elust, levitada üleliidulist ja välisinformatsiooni. Eesti Telegraafi Agentuuri direktorina[4] tegutses Kira Sipjagina.
Aastal 1971 läks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur, Nõukogude Liidu Telegraafiagentuuri (lühend TASS) haldusse[1]. Eesti NSV Ministrite Nõukogu j.a. Eesti Telegraafi Agentuuri ETA põhiülesanneteks oli vahendada TASS-i üleliidulisi ja välisuudiseid ning fotoinformatsiooni, koguda kohalikke uudiseid ja varustada sellega vabariigi ajakirjandust, televisiooni ja raadiot; edastada TASS-ile üleliiduliselt ja välismaal levitamiseks vabariiklikke uudiseid ja fotoinformatsiooni, organiseerida uudiste kogumiseks vabariigis oma alaliste korrespondentide võrk, komandeerida vajadust mööda oma erikorrespondente vabariiki ja väljapoole seda; anda välja ja levitada uudiste sõnumikke, teatmikke, fotovalimikke ja klišeesid[5].
ETA Interactive[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal toetas riik ETA tegevust, aastal 1998 ETA riigistati (riigiaktsiaselts), ent majandusraskuste tõttu lasi riik selle üsna pea erastada[1]. Erastamise tulemusena moodustati operaatorfirma AS ETA Interactive, mille pankroti kuulutas Tallinna Linnakohus välja 14. märtsil 2003. Uudiste edastamise oli ETA lõpetanud 31. jaanuaril 2003. [6].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 EE 12. köide, 2003: 124.
- ↑ 1090. Eesti Telegraafi Agentuuri „ETA“ tegevuse kohta antud korralduse muudatus., Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940
- ↑ 1075. Korraldus Eesti Telegraafi Agentuuri „Eta" tegevuse kohta., Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940
- ↑ Art. 124 Eesti NSV Presiidiumi seadlus Sm K. Sipjaginile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 20, 7. mai 1966
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur, The National Archives of Estonia
- ↑ ETA Online'i ja BNSi uudised 31. jaanuaril ja 14. märtsil 2003