Vello Lään

Allikas: Vikipeedia

Vello Lään (sündinud 9. juunil 1937 Tartus) on eesti ajakirjanik ja kirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lään on teinud ajakirjanikutööd nii raadios, televisioonis kui ka ajalehes.

Toimetas 15 aastat Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajalehte. Juhtis koos kolleeg Lembitu Kuusega Eesti Televisioonis laupäevaõhtust meelelahutussaadet.

Tema enda sõnul meeldivad talle kõige rohkem korvpallireportaažid, seda nii teles kui ka raadioeetris.

Lään on Eesti esimese eraraadiojaama Tartu Raadio looja ja kauaaegne peadirektor. Raadiojaam alustas tegevust 30. septembril 1991.

2004–2009 oli ta raadio Sun FM saatejuht. Alates 2004. aastast on ta Raadio Marta saatejuht. Spetsiifika on ikka sport ja väärt teadmised elust enesest.

Ta on olnud Eesti Ringhäälingute Liidu (ERL) ja ringhäälingumuuseumi üks asutajatest. Lään oli palju aastaid ERLi juhatuse esimees.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Lään on kirjutanud ja koostanud mitmeid raamatuid. Paljud neist on teatmeteosed, mis räägivad ühest või mitmest spordialast. Kuid ta on kirjutanud ka lennundusest, saunast ja saunaskäimisest, veinidest ("Joogiraamat", 1993) ning kogunud kaantevahele tuhandeid anekdoote, nalju ja aforisme. Lään on kogunud ka erinevaid rekordeid ja nimetab end "rekordifriigiks". Lään on raamatuid ka tõlkinud, mh inglise ja bulgaaria keelest. Lään on kasutanud ka pseudonüümi Vallo Sirel.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatust saab ülevaate kõigist OM, MM, EM heitlustest ja muidugi ka kodumaisest korvpallist. Nende kaante vahelt leiab lisaks tekstile ka 102 mustvalget ja 46 värvifotot korvpallist läbi aegade.
Raamatus on esitatud järgmised spordialad: aerutamine, batuudihüpped, iluvõimlemine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kreeka-rooma ja vabamaadlus, kujundujumine, kärestikuslaalom, käsipall, laskmine, lauatennis, moodne viievõistlus, pesapall, poks, purjetamine, rannavolle, ratsutamine, riistvõimlemine, softpall, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine, võrkpall.
  • "Helsingist Helsingis — kergejõustiku maailmameistrivõistlused 1983-2005" üks koostajatest. (Eesti Päevalehe Kirjastus 2005) ISBN 9985-9565-8-3
Raamat räägib Andrus Värniku teest kullani ja Gerd Kanteri küpsemisest maailma tippkettaheitjaks. Kergejõustiku 10 maailmameistrivõistlust on andnud meile kangelasi ja antikangelasi, legendaarseid heitluse ja tulemusi. Võistluste tipphetkedest ja Eesti kergejõustiku suurkujudest joonistub kergejõustiku viimase veerandsajandi pilt.
  • Olümpiamängud 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) ISBN 9985-70-220-4
Raamat ilmus Torino taliolümpiamängude eel ja tutvustas lume- ja jääalade reeglitega ja nende alade ajalugu. Ühtekokku kirjeldatakse raamatus 33 talispordiala ja -harrastust.

Teatmeteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene taoline raamat Eestimaal, kuhu on koondatud pool tuhat lühielulugu neist meestest ja naistest, kes seotud rahvusliku lennundusega. Tutvute eestlastest pilootidega USAs, Rootsis, Kanadas ja Venemaal. Vanimad elulood nende kaante vahel on 1900. algusest, uusimad 21. sajandist.
  • "Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased: lühielulood" Olion 2011

Huumor ja aforismid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suurmehed naeravad. Inglise keelest tõlkinud 1993
  • Gabrovo anekdoodid. Bulgaaria keelest tõlkinud (Eesti Raamat 1989) ISBN 5-450-00749-3
Kogumik omaette mõisteks kujunenud Gabrovo nalju ja anekdoote, milles gabrovlane naerab muheldes või laginal iseenda üle, mis aga ühtlasi tõstavad esile gabrovlaste nutikust.
Raamat sisaldab anekdoote igapäevasest elust-olust alates ja presidentidega lõpetades. Aga viib ka Jõulumaale, samuti Raumasse, mida võiks nimetada Soome Gabrovoks.
  • "5000 pärlit". Suurim eestikeelne aforismikogu – 370 märksõna (Elmatar 2000) ISBN 9985-9292-1-7
On kindlaks tehtud, et palju lugev inimene suudab elu jooksul rõõmu tunda umbes 5000 raamatust. Peaaegu igaühel on oma lemmikütlused, mille päritolu me sageli ei teagi. Lev Tolstoi talletas aforisme ja lõi mõistagi neid ise, kasutades neid oma loomingus. Siinne kogumik ongi mõeldud eesti lugejale selleks, et enam kui 5000 tabava ja vaimuka ütluse seast saaks sobiva valida nii õpetaja kui ajakirjanik, nii pulmavanem kui õppur, igaüks meist. Lugeja hoiab käes kõige mahukamad aforismide tsitaatide eestikeelset kollektsiooni. See on Vello Lääne viie aasta tõsise töö vili. Omaette väärtust omavad 1600 tsiteeritava eluloolised andmed.

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Ülevaade maailmanäituste ja teiste suurte näituste kaugelt rohkem kui saja-aastasest ajaloost. Tekstile lisanduvad fotod ja tabelid, muuhulgas ka andmed Eestist ja eestlastest mitmesugustel näitustel.

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu sulgpalliklubi Minton kauaaegne liige
  • Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees
  • Tartu linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vello_Lään&oldid=4849358"