Heino Pedusaar

Allikas: Vikipeedia

Heino Pedusaar (sündinud 7. märtsil 1931 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik ja publitsist.

Heino Pedusaar omandas keskhariduse Tallinna 7. Keskkoolis, mille ta lõpetas 1949. aastal cum laude. Seejärel jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis elektrivõrkude erialal. Esimeseks töökohaks oli Tallinna Jaan Tombi nimeline kultuurihoone, kus ta tegutses aastatel 1947–1954 helitehniku ja raadioringi juhatajana.

1954–1997 töötas Pedusaar Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis heliinsenerina ja helirežissöörina. Ajavahemikus 1955-59 projekteeris ja valmistas ta koos Anatol Sügisega unikaalse elektroonse muusikainstrumendi "Varioola".

Ta on kirjutanud elektro- ja raadiotehnika õpikuid algajaile ja raamatuid amatöörhelitehnikast.

1948. aastast on Heino Pedusaar olnud mitme ajalehe ja ajakirja kaastööline. Avaldanud artikleid järgmiste pseudonüümide all: A. Raudsep, Ed. Sarapu, Edur Paas, A. Saar, E. Saar, P. Saar, Arvo Kiiver, V. Pilve.

Autori, tõlkija, koostaja või eritoimetajana on Pedusaar avaldanud 99 raamatut mitmest muusika ja tehnika valdkonnast, lisaks mahuka uurimuse Teise maailmasõja eelsest heliplaadisalvestusest koos kõiki vajalikke otsinguvõimalusi pakkuva elektroonilise loendiga "Eesti heliplaatide koondkataloog 1901–1939".

Pedusaar on 1969. aastast Eesti Kinoliidu, 1976. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu ja 1987. aastast Eesti Teatriliidu liige.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli tunnustatud arst Konstantin Pedusaar (1883–1972).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]