Heino Pedusaar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Heino Pedusaar (sündinud 7. märtsil 1931 Tallinnas) on Eesti insener, ajakirjanik ja publitsist.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Heino Pedusaar lõpetas Tallinna 7. Keskkooli 1949. aastal cum laude. Seejärel jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis elektrivõrkude erialal. Esimeseks töökohaks oli Tallinna Jaan Tombi nimeline kultuurihoone, kus ta oli aastatel 1947–1954 helitehnik ja raadioringi juhendaja.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1954–1997 töötas Pedusaar Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis heliinseneri ja helirežissöörina. Ajavahemikus 1955–1959 projekteeris ja valmistas ta koos Anatol Sügisega unikaalse elektroonse muusikainstrumendi varioola.

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kirjutanud elektro- ja raadiotehnika õpikuid algajaile ja raamatuid amatöörhelitehnikast.

1948. aastast on Heino Pedusaar olnud mitme ajalehe ja ajakirja kirjasaatja. Avaldanud artikleid järgmiste pseudonüümide all: A. Raudsep, Ed. Sarapu, Edur Paas, A. Saar, E. Saar, P. Saar, Arvo Kiiver, V. Pilve.

Autori, tõlkija, koostaja või eritoimetajana on Pedusaar avaldanud 99 raamatut mitmest muusika ja tehnika valdkonnast, lisaks mahuka uurimuse teise maailmasõja eelsest heliplaadisalvestusest koos kõiki vajalikke otsinguvõimalusi pakkuva elektroonilise loendiga "Eesti heliplaatide koondkataloog 1901–1939".

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Pedusaar on 1969. aastast Eesti Kinoliidu, 1976. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu ja 1987. aastast Eesti Teatriliidu liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli arst Konstantin Pedusaar (1883–1972).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]