Ene Pilliroog
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Ene Pilliroog (aastani 1971 Gustke, sündinud 20. novembril 1946 Mooritsa külas Jõgevamaal) on eesti muusikateadlane[1] ja kirikutegelane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad on August Gustke ja Eha Gustke-Karu.
Pilliroog lõpetas 1966 Tallinna Muusikakooli akordioni ja puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal ning 1971 Tallinna Riikliku Konservatooriumi dirigeerimise ja 1973 muusikateaduse erialal. [1]
Oli 1969–1978 Tallinna Muusikakeskkooli ja 1993–1999 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikaajaloo õpetaja, ühtlasi töötas 1978–1997 Eesti Raadios erinevatel ametikohtadel ja oli 1997–2003 meediakeskuse Eesti Luterlik Tund direktor. [1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: eesti muusikud, muusika ja muusikaajalugu. Kirjutanud, koostanud ja toimetanud muusikaalaseid raamatuid (Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu aastaraamat 6 (2006), Eesti orelikultuurist (toimetaja ja koostaja koos Ivalo Randaluga; Tallinn, 2007) jm, "Eesti muusika biograafilise leksikoni" (Tallinn, 1990) kaasautor, teinud kaastööd Eesti Entsüklopeediakirjastusele ja TEA kirjastusele, süstematiseerinud Eesti Rahvusraamatukogus Neeme Järvi fondi.[1]
Võitnud rahvusvahelisel raadiosaadete konkursil "Prix Musical de Radio Brno" I koha saatega "Arbos" (1988) ja III koha saatega "Musica coeli" (1990).[1]
Avaldanud 8 monograafiat ja u 200 artiklit perioodikas (sh ajakirjades Muusika, Kultuur ja Elu jm).[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Els Aarne. Eesti tänase muusika loojaid. Tallinn, 1985
- Naan Põld. Tallinn, 1991
- Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tallinn, 1992
- Muusika kaudu maailma. // Albertville ja/nüüd Barcelona. Tallinn, 1992
- Filharmoonia Kammerkoori lugu. Tallinn, 1996
- Kaarli kirik & kogudus. Tallinn, 1997
- Sööt muusikasse. Ants Söödi tegemistest. Tallinn, 2005
- XXI pilku orelile. // Eesti orelikultuurist. Tallinn, 2007
- Lembit Verlin. Tallinn, 2007
- Teo Maiste. Tallinn, 2008.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Olnud abielus klarneti- ja saksofonimängija Arvo Pillirooga (1946 - 1993), pojad Arne (snd 1974) ja Allan (snd 1977).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Töö on olnud minu jaoks rõõm. // Vooremaa, 6. detsember 1997.
- Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 494.
- Kes on kes? Tallinn, 2000, 150.
- Eesti muusika biograafiline leksikon. A-M. Tallinn, 2008 Tallinn, 2008, 104.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.