Mine sisu juurde

Meelejahutaja

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Eesti Raadio saatest; samanimelise 19. sajandil ilmunud ajakirja kohta vaata Meelejahutaja (ajakiri), 1989–1996 aastatel ilmunud samanimelise ajalehe kohta vaata Meelejahutaja (ajaleht)

"Meelejahutaja" oli Eesti Raadio RAMETO toimetuse meelelahutussaade.

Saate loomine

[muuda | muuda lähteteksti]

RAMETO oli lühend nimetusest "Raadio meelelahutustoimetus" ning selle kõlava lühendi kordusele oli üles ehitatud ka mitmete saadete tunnuslaul.

"Meelejahutaja" saatele pani nime Peeter Hein, kes võttis eeskujuks varem ilmunud ajakirja Meelejahutaja nime.[1] Esimese saate salvestus toimus 27. oktoobril 1973 Eesti Raadio Valges saalis, saade läks eetrisse 28. oktoobril 1973.[2] Esimeses saates osalesid näitlejad Eino Baskin, Einari Koppel, Ago Saller, Milvi Jürgenson, Hans Kaldoja, kes lugesid humoreske. Saates osalesid "Mnemoturniiri" Tarkade Klubi liikmed Voldemar Saul, Matti Tarum, Hardi Tiidus, Ivar Viil ja Mark Sinisoo ning saatejuht oli Hans Kiiver. Saates mängis Olav Ehala ansambel ja laulsid solistid Uno Loop, Liilia Kotkas ja Boris Lehtlaan.[3]

Saate tootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

"Meelejahutaja" koostamise ja lavastusliku ettevalmistamisega tegeles RAMETO toimetuse neli meest: vanemtoimetaja Toivo Tootsen ning toimetajad Peeter Hein, Vello Mikk ja Priit Aimla. Humoreskid valis Priit Aimla, muusika ja muusikud valis Vello Mikk, intervjuusid tegid Toivo Tootsen ja Peeter Hein. Hiljem liitus toimetusega veel Ralf R. Parve.[4]

Saadete ülesehitus oli pikka aega ühesugune. Toivo Tootsen on meenutanud: "Üks saade oli 80 minutit pikk. Ülesehituselt selline, et esimene plokk, umbes 25–30 minutit, oli avalikult lindistuselt. Enne järgmist lindistuseplokki tuli niinimetatud reklaamiplokk, kus olid reklaamid, muusika ja üldharivad vahepalad." Vahepaladest said kiiresti populaarseks Valdeko Vende nopped saja aasta tagustest ajalehtedest. Humoreske esitas Eino Baskini Eesti Draamateatri baasil loodud näitetrupp, millest saigi üsna kiiresti "Meelejahutaja" visiitkaart. Baskin korraldas saate estraadipoolt 1980. aastani.[5]

Pärast seda kutsus Priit Aimla "Meelejahutaja" lindistustele Noorsooteatri trupi. Kaarel Kilveti juhtimisel tuli Noorsooteater saatesse värske noore seltskonnaga: Andres Ots, Guido Kangur, Tõnu Oja, Luule Komissarov, Helene Vannari, Lauri Nebel jt. Trupp osales saate tegemisel 1988. aastani.[5]

Kolmas ajajärk algas "Meelejahutajas" Raimo Aasa juhtimisel. Keskenduti rohkem eesti humoristide loomingule, sagedasemad autorid olid Raimo Aas, Lembit Sibul, Silver Alev, Jüri Paet jt. Näitlejad nagu Dajan Ahmet, Ülo Lodeson, Marika Vaarik ja teised olid peamiselt VAT Teatri toonasest trupist. Sageli lõi saates kaasa Margus Lepa.[5]

Enamik saateid salvestati publikule esinedes Eesti Raadio valges saalis.[6] "Meelejahutajat" jätkus ligi 22 aastaks ja enam kui 1000 saateks. Viimane saade läks esmaeetrisse 29. mail 1995.[5]

"Meelejahutajas" esinenuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Estraaditähestik: Meelejahutaja 1". ERR Arhiiv (Aeg 04:10).
  2. ↑ http://err.ee/files/Eesti_Raadio_ajalugu.pdf (vaadatud 12.01.2013)
  3. ↑ Meelejahutaja I lindistus. arhiiv.err.ee, vaadatud 6. oktoober 2023.
  4. ↑ Kadanik, Marko (25. august 2018). ""Meelejahutaja" püsis rameto neljal sambal". Õhtuleht. Vaadatud 7. detsembril 2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Kadanik, Marko (25. august 2018). "Eetris särasid näitlejad, kuid suurima töö tegi ära Priit Aimla". Õhtuleht. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  6. ↑ FOTIS, otsing Meelejahutaja

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meelejahutaja&oldid=6867294"