Eesti Post

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on ettevõttest; Eesti posti ajaloo kohta vaata Eesti posti ajalugu; väliseesti väljaannete kohta vaata Eesti Post (ajaleht, 1945) ja Eesti Post (ajaleht, 1950).

AS Eesti Post
Omniva lockup horizontal orange.svg
Tüüp Riigiaktsiaselts
Asutatud 1638 (osana Rootsi riiklikust Kungliga Postverket postisüsteemist)
Peakorter Tallinn, Eesti
Tegevuspiirkond Eesti
Teenused posti-, logistika, infologistikateenused, sh rahvusvahelised ja riigisisesed kullerteenused
Käive 135,6 mln eurot (2020)[1]
Tegevuskasum 9,6 mln eurot (2020)[1]
Omanik Eesti Vabariik (100%)
Tütarfirmad Maksekeskus AS, Omniva LT UAB (Leedu), Omniva SIA (Läti), Post11
Koduleht https://www.omniva.ee/est
Omniva pakiautomaat Pärnu maakonnas, Koonga külas
Eesti Posti kirjakast Pärnu Rannahotelli ees

Eesti Post on Eesti suurim postiteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte. Eesti Post kuulub täielikult Eesti riigile. Alates juunist 2014 on Eesti Post koondanud enamiku oma teenuseid Eestis ja välismaal kaubamärgi Omniva alla.

Eesti Post on varem Eesti aladel tegutsenud riikliku postiteenistuse järeltulija, seepärast kuulus Eesti Postile enne Eesti postituru avamist postiteenuste monopol. Praegugi on sel ulatuslikele kärbetele vaatamata Eesti tihedaim teenindusvõrk.[2] 2011. aasta augusti seisuga kuulus teenindusvõrku 398 postiasutust.[3] 2021. aasta novembri seisuga oli Eesti Postil 265 postkontorit või postipunkti, millest 187 asusid maapiirkondades.[4] 2022. aasta novembriks jääb alles 182 postkontorit ja postipunkti.[5]

Eesti Post pakub posti-, logistika- ja infologistikateenuseid, sealhulgas rahvusvahelisi ja riigisiseseid kullerteenuseid.[2] Oma teenindusvõrgu kaudu vahendab firma koostöös teiste ettevõtetega muidki teenuseid, näiteks tehakse koostööd pankade (SEB), kiirlaenufirmade (Credit24) ja rahaülekandefirmadega (Western Union).

AS Eesti Post on PostEuropi (1994), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Balti Postiliidu (1994) liige. Eesti Vabariik on Ülemaailmse Postiliidu liige (1922, liikmestaatus taastati 1992).[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti posti ajalugu

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riikliku postiteenuse järglasena võib Eesti Post oma ajalugu jälgida kuni 1636. aastal asutatud Rootsi riikliku postisüsteemini, mis juurutati Eesti- ja Liivimaal 1638. aastal kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimääruse alusel.[3]

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.[3]

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.[3]

Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).[3]

Postimuuseum[muuda | muuda lähteteksti]

20. mail 1935 loodi Eesti Postimuuseum, mis suleti aga 1947 ja varad anti üle Ajaloomuuseumile, kust osad varad jõudsid ka Leningradi A. S. Popovi nimelisse Side Keskmuuseumi. 1994. aastal taastas Eesti Post Tartu Postkontori struktuuris Postimuuseumi. Alates 2009. aastast allub Eesti Postimuuseum Eesti Rahva Muuseumile ja selle nimi on Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum.

Majandusnäitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Käive oli 2019. aastal 126,3 mln eurot ja kahjum 3,2 mln eurot.[6]

Tütarettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Maksekeskus AS ja Finbite OÜ, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Samuti kuulub sinna sidusettevõte Post11 OÜ.[7]

Eesti Posti kontserni kuulus varem tütarettevõtetena ka AS Eesti Elektronpost, kus AS Eesti Post osalus moodustas 50,86%, ning Eesti E-arvete Keskus OÜ,[2] mis alustas tegevust 3. juunil 2009.[8] AS-ile Eesti Elektronpost kuulus omakorda osa firmast Kasahstani Elektronpost.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]