Helene Vannari
| Helene Vannari | |
|---|---|
 Helene Vannari (2013) | |
| Sünniaeg | 20. märts 1948 |
| Sünnikoht | Kilingi-Nõmme |
| Surmaaeg | 16. märts 2022 (73-aastaselt) |
| Surmakoht | Tallinn |
| Amet | näitleja |
| Tegev | 1970–2022 |
Helene Vannari (1969. aastast Helene Pillak; 20. märts 1948 Kilingi-Nõmme – 16. märts 2022 Tallinn)[1] oli Eesti näitleja.
Üks tema tuntumaid ja koloriitsemaid rolle oli Eesti Televisiooni huumorisarjades "ENSV" ja EnsV" aastatel 2010–2020 mängitud Aino Kessner.[2][3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Vannari lõpetas 1966. aastal Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli, mille kõrvalt oli õppinud ka Vanemuise stuudios (II lend).[4] 1970. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (IV lend).
Ta töötas Ugala teatris näitlejana aastatel 1970–1974, kuid lahkus sealt koos mitme kursusekaaslasega, kuna teatri toonane repertuaar ei pakkunud noortele näitlejatele piisavalt motiveerivat rakendust.[5]
Pärast lapse sündi töötas Vannari 1976. aastast Tallinna Linnateatris. Näitlejakoha sai ta seal alles pärast pooleteistaastast inspitsiendina töötamist, sest noor peanäitejuht Kalju Komissarov ei olnud Vannari rolle Ugalas näinud ning soovis olla kindel, et Vannari erialased oskused on näitlejatööks piisavad. Tallinna Linnateater jäi Vannari koduteatriks kuni surmani.
Helene Vannari oli oodatud külalisnäitleja ka teistes teatrites. Nii mängis ta mitmetes Endla teatri, Eesti Draamateatri, Kuressaare Linnateatri, Vanalinnastuudio, Rändteatri, Randlase, pärimusteatri Loomine, Vana Baskini Teatri ja teatri Kell Kümme, Smithbridge Productionsi ning ka vähem tuntud projektiteatrite lavastustes.[6]
Teatritööle lisaks mängis ta filmides, telelavastustes ja -sarjades. Ta tegi sageli kaasa ETV huumorisaadetes ja Eesti Raadio "Meelejahutajas". Aastatel 2010–2020 kehastas ta Aino Kessnerit ETV huumorisarjades "ENSV" ja EnsV". Aastatel 2012–2013 luges ta linti rohkem kui saja raadiosaate jagu rahvapärimuslikke lugusid ja kunstmuinasjutte, mida võis kuulda Vikerraadio saatesarjades "Eesti rahvajutud" ja "Eesti rahva hirmujutud".
Ta oli Eesti Näitlejate Liidu auliige.[7]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Rollid Ugala teatris
[muuda | muuda lähteteksti]- Lucia Petrella – Eduardo De Filippo "Komöödia kool", 1970
- Miina – August Kitzberg / Ardi Liives "Püve Peetri riukad", 1971
- Valentina – Mihhail Roštšin "Valentin ja Valentina", 1972
- Tom Canty – Mark Twain / A. Jakovlev "Prints ja kerjus", 1972
Rollid Linnateatri lavastustes
[muuda | muuda lähteteksti]- Vangi naine – Rein Saluri "Kes ma olen?", 1977
- Clea – Guilherme Figueiredo "Rebane ja viinamarjad", 1978
- Õnneseen – Walt Disney / Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", 1979
- Hazel – Eugene O'Neill "Elektra saatus on lein", 1981
- Martirio – Federico Garcia Lorca "Bernarda Alba maja", 1982
- Virginie – Yves Jamiaque "Härra Amilcar", 1983
- Missis Paige – William Shakespeare "Windsori lõbusad naised", 1984
- Reet – Paul Kuusberg / Kalju Komissarov "Meie juhtum", 1985
- Eit – Vladislav Koržets "Tühivaim", 1986
- Armuline proua – Jean Genet "Toatüdrukud", 1988
- Maali – Hugo Raudsepp / Mati Unt "Vedelvorst", 1989
- Eugenia – Sławomir Mrożek "Tango", 1989
- Jacqueline – Moliere "Arst vastu tahtmist", 1990
- Proua Kuusik – Anton Hansen Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne", 1991
- Amm – William Shakespeare "Romeo ja Julia", 1992
- Proua Pernelle – Moliere "Tartuffe", 1993
- Valerie von Kant – Rainer Werner Fassbinder "Petra von Kanti kibedad pisarad", 1994
- Laia Viiu – Anton Hansen Tammsaare / Illar Mõttus "Kaks paari ja üksainus", 1995
- Donnazza – Dario Fo "Elizabeth – naine juhuse tahtel", 1996
- Kass Madrusson – Eduard Uspenski / Peeter Tammearu "Onu Teodor, kass ja koer", 1998
- Mrs. Hudson – Arthur Conan Doyle "Sherlock Holmes ja doktor Watson", 1998
- Betty – Gill Adams "Hall mees", 1999
- Humee – Jaan Tätte "Sild", 2000
- Kate Osbourne – Martin McDonagh "Inishmaani igerik", 2000
- Kõrtsi perenaine – Alexandre Dumas / Elmo Nüganen "Musketärid, kakskümmend aastat hiljem", 2001
- Roheliste rullidega kodanik – Datia Ben-Dor "Kuningas Arhispektrum Hüpotetikus Esimese langus ja tõus", 2001
- Proua Stöhr – Thomas Mann / Madis Kõiv "Võlumägi", 2001
- Ariane Clarence – Claude Magnier "Vaene kunstnik!", 2003
- Mammi Hawkins – Evelyn Waugh / Triin Sinissaar "Sebastian", 2004
- Proua Malmberg – Anton Hansen Tammsaare / Elmo Nüganen "Tõde ja õigus. Teine osa", 2005
- Vargamäe Mari – Anton Hansen Tammsaare / Elmo Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006
- Vanatädi Ernestine – S. Vegesack / K. Moppel / K. Laumets, "Balti tragöödia", 2021
- Kiilaspea – P. O. Enquist, "Vihmausside elust", 2019
- Genevieve Marduk – A. Baker, "John", 2018
- Sotsiaaltöötaja – P. Piik, "Miljoni vaade”, 2018
- Kõige vanem naine – J.-L. Lagarce, "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama", 2016
- Felicity – M. Cristofer, "See hetk", lavastaja A. Kõrve, 2016
- Maag – Ernest Hemingway, "Vanamees ja meri", lavastaja M. Helde, 2015
- Olga – William Boyd, "Igatsus", lavastaja Elmo Nüganen, 2014
- Proua Pärapool – K. Campbell, "Skangpoomijad", lavastaja Andrus Vaarik, 2013
- Evelyn Thomas – D. Hare, "Amy seisukoht", lavastaja M. Kiselov, 2011
- Anna – M. Frisch, "Härra Biedermann ja tulesüütajad", lavastaja K. Üksküla, 2010
- Osatäitja – A. Valdes / A. Lamp, "Keskööpäike", lavastaja Anu Lamp, 2010
- Ema – J. L. Lagarce, "Meie, kangelased", lavastaja Elmo Nüganen, 2009
Rollid mujal
[muuda | muuda lähteteksti]- Pat – Michael Frayn "Siin", Eesti Draamateater, 1997
- Proua Schneider – Joseph Kander / Fred Ebb "Cabaret", Vanalinnastuudio, 2003
- Vanaema – August Kitzberg "Libahunt", Randlane, 2004
- Ally – Neil Simon "Päikesepoisid", Rändteater, 2004
- Teine lesknaine 2, ema, produtsent – Urmas Vadi "Georg", Smithbridge Productions, 2005
- Mamma – Triin Sinissaar "Soolaev", Pärimusteater Loomine, 2005
- Rosie – John Patrick "Opal otsib meest", Vana Baskini Teater, 2008
- "Jääaeg 4" – laiskloom Sidi vanaema hääl, 2012
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Detsember 2025) |
Ta mängis ka Eesti Raadio meelelahutussaadetes ja kuuldemängudes, mängufilmides, telelavastuses "Üle linna Vinski" (1983) ning telesarjades "Onu Tik-Taki seiklused" (Teleteater 1981), "Õnnelik lõpp" (Teleteater 1987), "Internetivanaema" (ETV 1999), "ENSV" (ETV 2010–2019) ja "Kättemaksukontor".
Telesarjarolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 "Miss Marpleʹi lood", ETV (mitu kõrvalosa)
- 1995 "Wikmani poisid", ETV (Maria)
- 2012 "Tupiktänava mehed" (Helju, Arturi ämm)
- 2012 "Saare sosinad" (Imbi Meeker)
Filmirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 "Vernanda", mängufilm (episoodiline roll)
- 1990 "Regina", mängufilm (Kooliõpetaja)
- 1990 "Sügis", mängufilm (Linda)
- 1991 "Rahu tänav", mängufilm (Selma)
- 1992 "Lammas all paremas nurgas", mängufilm (Juula)
- 1995 "Kirjad idast", mängufilm (Reisija)
- 1997 "Minu Leninid", mängufilm (Nadežda Krupskaja)
- 2002 "Nimed marmortahvlil", mängufilm (episoodides)
- 2006 "Meeletu", mängufilm (Leida)
- 2007 "Georg", mängufilm (Teatri grimeerija)
- 2012 "Eestlanna Pariisis"
- 2013 "Kertu"
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 1999 Raadioteatri näitlejaauhind
- 2004 Valgetähe IV klassi teenetemärk[8]
- 2010 Parima naiskõrvalosatäitja preemia rolli eest lavastuses "Keskööpäike" Balti Teatrifestivalil
- 2011 Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind (rolli eest lavastuses "Keskööpäike")
- 2012 Espaki näitlejapreemia
- 2017 EFTA parima naisnäitleja auhind (rolli eest telesarjas "ENSV")[9]
- 2018 Eesti Näitlejate Liidu auliige
- 2021 Oskar Lutsu huumoripreemia
Teatrisisesed auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naispeaosatäitjale ("Minu tädi" – Grace)
- 2011 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "Keskööpäike" ning "Härra Biedermann ja tulesüütajad")
- 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "See hetk" ja "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama")
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]21-aastaselt abiellus ta kursusekaaslase Peep Pillakuga, nende tütar on ooperilaulja Annaliisa Pillak.
Neiupõlvenime jäi ta näitlejana edasi edasi kasutama lavakunstikateedri juhataja Voldemar Panso soovitusel.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Suri näitleja Helene Vannari". err.ee. ERR. 16. märts 2022. Vaadatud 16. märtsil 2022.
Meie hulgast lahkus kolmapäeval 73-aastasena näitleja Helene Vannari.
- ↑ EFTA 2017 telekategooria võitjad EFTA koduleht. Vaadatud 29.12.2025.
- ↑ Helene Vannari oma "ENSV" rollist: Ainoga ma päriselus suhelda ei tahaks ERR Eeter, 25.03.2021.
- ↑ Helene Vannarile on tähtsad tütar ja teater Pärnu Postimees, 13.05.2011.
- ↑ Helene Vannarile on tähtsad tütar ja teater Pärnu Postimees, 13.05.2011.
- ↑ In memoriam Helene Vannari Tallinna Linnateatri koduleht, 16.03.2022.
- ↑ Auliikmed Eesti Näitlejate Liidu koduleht. Vaadatud 29.12.2025.
- ↑ "Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4426". Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2021.
- ↑ EFTA 2017 telekategooria võitjad EFTA koduleht. Vaadatud 29.12.2025.
- ↑ Helene Vannarile on tähtsad tütar ja teater Pärnu Postimees, 13.05.2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Helene Vannari linnateatri kodulehel
- Hetki ETV arhiivist. Helene Vannari Eesti Televisioon, 18. märts 2018
- Käbi ei kuku... Helene Vannari ja Annaliisa Pillak ERR Vikerraadio, 25. märts 2018
- Suveduur. Saatekülaline on näitlejanna Helene Vannari ERR Klassikaraadio, 19. juuli 2021