Tartu vaim

Allikas: Vikipeedia
Keemik, teadusajaloolane ja muinsuskaitsja Tullio Ilomets on üks tartlastest, keda on nimetatud Tartu vaimu kehastuseks.

Tartu vaim on Tartu linnale omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina.

Priidu Beieri kirjeldust mööda kujunes Tartu vaimu mõiste 1930. aastatel Konstantin Pätsi võimuletuleku järel, mil Tartus koondus Jaan Tõnissoni ümber demokraatlik opositsioon, kes vastandus Tallinnale kui pealinnale ja sealt kehtestatud vaikivale ajastule. Nendes ringkondades võeti kasutusele väljend "Tartu vaim".[1] Ka Toomas Haug dateerib väljendi "Tartu vaim" 1930. aastatesse, varem olevat sama nähtust kutsutud "Tartu eluks"[2]. Hiljem on selle tähendus muutunud, tähistades Toomas Kiho sõnul "lihtsalt Tartu mentaliteeti, siin valitsevaid kombeid, vaimsust". Kiho peab Tartu vaimule omaseks ka teatud konservatiivsust, uuevõõrastust, sekundeerides Rein Veidemanni tõdemusele "Tartu vaim on mõnigi kord oma veidra ja tõrjuvagi poole ette nihutanud".[3]

Tartu vaimu kehastusteks on nimetatud mitmeid koloriitseid Tartu kultuuri- ja ühiskonnategelasi nagu Villem Ernits, Tullio Ilomets[4], Matti Milius, Jaan Muna jt.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Raimu Hanson "Priidu Beier elab kui munk" Postimees, 16.10.2007
  2. Toomas Haug "Troojamäe tõotus" Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004; cit. via Mihkel Mutt "Õhtumaa Eesti" I, Tallinn: Fabian, 2014, lk 176
  3. Toomas Kiho "Vabadussild ja Tartu vaim" Postimees, 23.11.2005
  4. Madis Jürgen "Tullio Ilomets ongi Tartu Vaim!" Eesti Ekspress, 15. juuli 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]