Mart Laari teine valitsus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Mart Laari teine valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 41. valitsus | |
| 1999–2002 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 25. märts 1999 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 28. jaanuar 2002 |
| President |
Lennart Meri Arnold Rüütel |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Mart Laar |
| Ministrite arv | 15 |
| Valitsuserakonnad |
Isamaaliit Reformierakond Mõõdukad |
| Opositsioonierakonnad |
Keskerakond Koonderakond Eestimaa Rahvaliit Eestimaa Ühendatud Rahvapartei |
| Ajalugu | |
| Valimised | 1999. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | IX Riigikogu |
| Eelnev | Mart Siimanni valitsus |
| Järgnev | Siim Kallase valitsus |
Mart Laari teine valitsus oli Eesti Vabariigi 41. valitsus ajavahemikus 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002. Valitsuse moodustasid Eesti Reformierakond, Isamaaliit, Rahvaerakond ja Mõõdukad[1]. Valitsus sai ametisse IX Riigikogu valimiste tulemusel ja lagunes valitsuskriisiga.
Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Ministrite vahetamise põhjused ja valitsuskriis[muuda | muuda lähteteksti]
President Lennart Meri otsus anda valitsuse moodustamise õigus 1999. aastal Laarile põhjustas opositsiooni ja nende toetajate hulgas rahulolematust, kuna nende meelest oleks pidanud valitsuse kokku panema valimised võitnud Keskerakonna liider Edgar Savisaar, kaasates sellesse ka ministreid Rahvaliidust. Kuid kuna kolm erakonda olid juba sõlminud eelleppe ei näinud President Lennart Meri selleks võimalust.
Uue valitsuse esimeseks sammuks oli negatiivse lisaeelarve koostamine, millise vajaduse oli põhjustanud Vene kriis ja eelmiste valitsuste majanduspoliitika. Hoolimata kartustest, võttis rahvas eelarvekärped mõistvalt vastu ja esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos oli aasta pärast valitsuse moodustamist selle populaarsus kõrgem, kui moodustamise ajal.
1999. aastal sai siseminister Jüri Mõisast Tallinna linnapea. Peaminister Laar on varem kinnitanud, et uus siseminister peab olema jõuline isiksus, kes jätkab Jüri Mõisa algatatud reforme siseministeeriumis ja selleks leiti sobivaks Tarmo Loodus, kelle suurimaks tööks jäi haldusreformi ettevalmistamine, mis hiljem Reformierakonna ja opositsiooni vastuseisu tõttu lõpetamata jäi, olles üks valitsuskriisi tekkimise põhjuseid.
2001. aasta oktoobris astus ise tagasi majandusminister Mihkel Pärnoja. Juba kevadest saadik räägiti ja nõuti nii Pärnoja kui teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni lahkumist, kuid seni olid need ettepanekud valitsusliidu mainet rängalt räsinud ministrite suhtes vastuseta jäänud. Pärnoja põhjendas oma tagasiastumist sellega, et probleemide lahendamise asemel rünnatakse pidevalt tema isikut. Tema suurimateks ettevõtmisteks ministrina jäid Eesti Raudtee erastamine ja NRG-tehingu ettevalmistamine, mis siiski ebaõnnestus.
2002. aasta jaanuariks oli valitsusparteide omavaheline läbisaamine läinud nii halvaks, et kogu valitsus astus tagasi; põhjuseks oli Reformierakonna ja Keskerakonna värskelt moodustatud koalitsioon Tallinna linnavalitsuses. Uute valimisteni oli jäänud pisut rohkem kui aasta, kuid räägiti ka erakorralistest valimistest. Mart Laar pidas oma üheks suuremaks õnnestumiseks enne tagasiastumist eelarve vastuvõtmist riigikogus. Uue valitsuse moodustas Reformierakond koos Keskerakonnaga.
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
35. valitsuse suurimateks saavutusteks olid Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumiskõneluste lõpuleviimine, ettevõtetele tulumaksu kaotamine reinvesteeritud tulult, Tiigrihüppe projekt, ID-kaardi rakendamine, e-valitsus ja Eesti majanduskasvu kindlustamine.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rahvaerakond ja Mõõdukad ühinesid ametlikult sügisel 1999. http://epl.delfi.ee/news/eesti/uhineva-erakonna-nimeks-voib-saada-rahvaerakond-moodukad?id=50815718
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Mart Laari valitsus ja koalitsioonilepe 1999–2001
| Eelnev Mart Siimanni valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 1999–2002 |
Järgnev Siim Kallase valitsus |