Tartu Kirjanduse Maja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti Kirjanduse Selts1, 2008.jpg

Tartu Kirjanduse Maja, ka Tartu Kirjanike Maja, on Tartus Vanemuise tänaval asuv hoone, kus tegutsevad Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, samuti kirjastus Ilmamaa.

Kirjanduse Majas toimuvad kirjandusõhtud, Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekud, raamatuesitlused jm kirjandussündmused.

Majas on paiknenud ka Tartu Noorte Autorite Koondis (Tartu NAK). Nõukogude ajal tegutses hoones Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond[1].

2011. aastal kujundasid tänavakunstnikud kirjandusfestivali Prima Vista raames Kirjanduse Maja müüri, teose keskmes Reti Saksa kujutatud ajavargad raamatust "Momo" ning John Tennieli loodud valge küülik Lewis Carrolli raamatust "Alice Imedemaal".[2]

Tartu Kirjanduse Maja aadress on Vanemuise 19.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Eesti Kirjanduse Seltsi büroo pidevalt kolis, alustati 1932. aastal läbirääkimisi toonase aadressi järgi Aia 19 maja omandamiseks hoone endise omaniku Friedrich-Voldemar Sieversi pärijate Julia Sieversi, Volfgang-Arthur Sieversi ja Sabine-Charlotte Volfiga. Sama aasta detsembris sõlmisid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanikkude Liit maja asjas lepingu. 1932. aasta lõpul sõlmiti pärijate esindaja, vandeadvokaat Hermann Valteriga ostu-müügileping. Tulevase Kirjanduse Maja hind oli 41 000 krooni, ostuks laenati Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt 39 500 krooni. 1933. aastal kolisid mõlemad organisatsioonid uude Kirjanduse Majja.[3] Maja haldamiseks moodustati võrdse osalusega majakomitee, halduskulusid kaeti maja tuludest.

1940. aastal natsionaliseeris Nõukogude okupatsioonivõim Eesti Kirjanduse Seltsi varad, sealhulgas Tartu Kirjanduse Maja.[3]

Eesti taasiseseisvumise järel 1992. aastal Eesti Kirjanduse Selts taastati ning tegutses ajutiselt Eesti Kirjandusmuuseumis. 18. mail 1992 tunnistas Tartu Linnakohus Eesti Kirjanike Liidu (EKL) omandireformi õigustatud subjektiks, 6. jaanuaril 1994 tagastati 1/2 mõttelist osa Kirjanduse Majast Eesti Kirjanike Liidule. 13. juunil 1995 otsustas Tartu Linnakohus, et Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS) põhikirjaline tegevus ei ole katkenud pärast 16. juunit 1940 ning taastas ka Eesti Kirjanduse Seltsi õigused Kirjanduse Majale.[3]

Sellest alates on Kirjanduse Maja taas ühisomand, kummalegi omanikule kuulub pool majast. Vastavalt 19. aprillil 1996 sõlmitud lepingule haldas maja tegelikult EKL. 1998. aasta kevadel sai EKS tagasi oma osa Kirjanduse Majaga seotud tagastatud maast. Kui vabanes EKS-i ruumi kõrval asuv tuba, loodi sinna mõlema organisatsiooni liikmete tarbeks ühine raamatukogu.[3]

10. märtsil 2000 sõlmitud koostöölepingu järgi haldavad EKL ja EKS oma vara ühiselt. 23. aprillil 2003 avati Kirjanduse Maja keldris galeriisaal ehk Krüpt.[3] Alates 2014. aastast tegutseb Krüptis kultuurilokaal Arhiiv.[4] 2015. aasta lõpust on majas avatud ka raamatupood Utoopia.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]