Pallas
|
See artikkel räägib kunstnike ühingust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pallas (täpsustus). |
Kunstiühing Pallas on aastatel 1918–1940 ja 1943–1944 tegutsenud, 1988. aastal taasasutatud kunstiühing Tartus (aastatel 1988–1999 kandis see nime Tartu Kunstiühing).
Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.[1] Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Marie Reisik, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja Ado Vabbe[2]. Põhikirjale kirjutati alla 21. jaanuaril 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.[3] Esimeseks juhatajaks sai Aleksander Tassa. Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.[3] Juba asutamisaastal korraldas ühing kaks kunstinäitust. 1919. aasta sügisel asutati Kunstiühingu Pallas kunstikool, millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – Kõrgem Kunstikool Pallas. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson ja Marie Reisik. Pärast seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.[4] Ühingu auliikmeteks valiti enne II maailmasõda Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Pallas algatas Tartu Kunstimuuseumi loomise 1940. aastal ja koondas selleks eraldi kunstikogu. 1988. aastal taastatud ühingu auesimeheks valiti Voldemar Vaga ja esimeheks Lola Liivat-Makarova. Samal aastal asutas ühing maalistuudio (1990. aastast ka nimega Konrad Mäe Ateljee), mis toimis 2012. aastani ühingu osana. Stuudio põhiõppejõud oli algusest peale Kaja Kärner ja 1989. aastast ka Heldur Viires. Kunstiühingu Pallas esimees on praegu Enn Lillemets. Ühingu auliikmed on Anu Raud ja Andres Sööt.
Liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]1932. aastal kuulus ühingusse üle 20 kunstniku, kunstiteadlase, kirjaniku, arhitekti ja kunstitoetaja: Eduard Ahas, August Alle, Aleksander Eller, Julius Genss, Voldemar Haas, Johannes Hirv (Hirsch), Aleksander Kaalep, Albert Kesner, Nikolai Kummits, Nikolai Kusmin, Alfred Leius (Zolk), Karl Luik, Arnold Matteus, Voldemar Mellik (Melnik), Juhan Muks, Juhan Nõmmik, Villem Ormisson, Rudolf Paris, Mart Pukits, Juhan Püttsepp, Anton Starkopf, Aleksander Tassa, Nikolai Triik, Aleksander Vardi (Bergman); kinnitamata andmeil ka Erich Leps, Karl Pärsimägi, Julius Roht, Gustav Suits, Martin Taevere, Romulus Tiitus, Eduard Timberman (Timbermann), Henrik Visnapuu, August Vomm.[5]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (20 aasta pikkune tegevus ühe maalikunsti traditsiooni edendamisel ja esitlemisel, Ann Audova näituse korraldamine Adamson-Ericu muuseumis)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EE 12. köide, 2003: 398.
- ↑ Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. Lk 173
- ↑ 3,0 3,1 Eesti kunstnike ühinemistaotluste sada aastat Jüri Hain, Sirp, 10.01.2003
- ↑ Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367
- ↑ Eha Ratnik (1975). Kunstiühing "Pallas" 1918 - 1940. /Käsikiri./ Lisad
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiina Nurk, Kunstikool "Pallas" 1919.–1924. aastal, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVI, 1967, nr 1, lk 95–110