Pallas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnike ühingust; kunstikooli kohta vaata artiklit Pallas (kunstikool); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pallas (täpsustus).

Kunstiühing Pallas on aastatel 19181940 ja 19431944 tegutsenud, 1988. aastal taasasutatud kunstiühing Tartus (1988. aastast kuni 1999. aastani kandis see nime Tartu Kunstiühing).

Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.[1] Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Marie Reisik, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja Ado Vabbe[2]. Põhikirjale kirjutati alla 21. jaanuaril 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.[3] Esimeseks juhatajaks sai Aleksander Tassa. Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.[3] Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada Kunstiühingu Pallas kunstikooli, millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – Kõrgem Kunstikool Pallas. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson (Koskel) ja Marie Reisik. Peale seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.[4] Ühingu auliikmeteks valiti enne II maailmasõda Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Pallas algatas Tartu Kunstimuuseumi loomise 1940. aastal ja koondas selleks eraldi kunstikogu. Taastatud ühingu auesimeheks valiti Voldemar Vaga ja esinaiseks Lola Liivat-Makarova. 1988. aastal asutas ühing maalistuudio (1990. aastast ka Konrad Mäe Ateljee), mis toimis 2012. aastani ühingu osana. Stuudio põhiõppejõud oli algusest pääle Kaja Kärner ja 1989. aastast ka Heldur Viires.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

1932. aastal kuulus ühingusse üle 20 kunstniku, kunstiteadlase, kirjaniku, arhitekti ja kunstitoetaja: Eduard Ahas, August Alle, Aleksander Eller, Julius Genss, Voldemar Haas, Johannes Hirv (Hirsch), Aleksander Kaalep, Albert Kesner, Nikolai Kummits, Nikolai Kusmin, Alfred Leius (Zolk), Karl Luik, Arnold Matteus, Voldemar Mellik (Melnik), Juhan Muks, Juhan Nõmmik, Villem Ormisson, Rudolf Paris, Mart Pukits, Juhan Püttsepp, Anton Starkopf, Aleksander Tassa, Nikolai Triik, Aleksander Vardi (Bergman); kinnitamata andmeil ka Erich Leps, Karl Pärsimägi, Julius Roht, Gustav Suits, Martin Taevere, Romulus Tiitus, Eduard Timberman (Timbermann), Henrik Visnapuu, August Vomm.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 12. köide, 2003: 398.
  2. Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. Lk 173
  3. 3,0 3,1 Eesti kunstnike ühinemistaotluste sada aastat Jüri Hain, Sirp, 10.01.2003
  4. Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367
  5. Eha Ratnik (1975). Kunstiühing "Pallas" 1918 - 1940. /Käsikiri./ Lisad