Pallas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnike ühingust; kunstikooli kohta vaata artiklit Pallas (kunstikool); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pallas (täpsustus).

Kunstiühing Pallas on aastatel 19181940 ja 19431944 tegutsenud, 1988. aastal taasasutatud kunstiühing Tartus (1988. aastast kuni 1999. aastani kandis ta nime Tartu Kunstiühing).

Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.[1] Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Marie Reisik, Auguste Pärn, Alma Koskel (Johanson), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja Ado Vabbe[2]. Põhikiri kirjutati alla 21. jaanuaril 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.[3] Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.[3] Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada Pallase nime kandva kunstikooli, millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – Kõrgem Kunstikool Pallas. 1919.a. nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson (Koskel) ja Marie Reisik. Peale seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.[4]

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

1932. aastal kuulus ühingusse ligi 20 kunstnikku: Anton Starkopf, Voldemar Mellik, Jaan Vahtra, Ado Vabbe, Villem Ormisson, Aleksander Bergmann (Vardi), Juhan Pütsepp, Julius Genss, Albert Kesner, Voldemar Haas, Juhan Nõmmik, Mart Pukits, Rudolf Paris, Alfred Zolk (Leius), Romulus Tiitus, Erich Leps, August Vomm, L. Tralla, Traksmann, Johannes Hirsch (Hirv) ja Juhan Muks.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 12. köide, 2003: 398.
  2. Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. lk 173
  3. 3,0 3,1 Eesti kunstnike ühinemistaotluste sada aastat Jüri Hain, Sirp, 10.01.2003
  4. Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367
  5. Eestis üle 125 kunstniku - Eesti Päevalehe lisa Kratt, 14.03.1932 nr 11