Jaan Tooming

Allikas: Vikipeedia

Jaan Tooming (sündinud 28. märtsil 1946 Tallinnas) on eesti teatrilavastaja, näitleja ja kirjanik.

Ta lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1968. Vanemuise teatris töötas aastast 1969.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Tooming on avaldanud ajakirjanduses luuletusi (Looming 1972/5, ka 1996/10 varjunime Lapard all; tsükkel "Laiulapsed" Looming 2007/1, lk 45-50) ja lühinäidendeid ("Musta mantliga naine" – Looming 2006/8, lk 1180-95).

Esimene luulekogu ilmus 1999, järgnesid mitmes laadis ja žanris ilukirjandusteosed: märkmikromaan, luule- ja esseekogud. Temalt on ilmunud rohkesti kultuuri- ja ühiskonnakriitilisi sõnavõtte.

Aastal 2009 võeti ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.[1]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rist on kasvanud kõiksusest läbi" (luulekogu), toimetanud Kristi Salve, Logos, Tallinn 1999, 64 lk
  • "Huum: luule ja lausumised 1975-2005", Ilmamaa, Tartu 2006, 136 lk
  • "Valge pilv ja rohukõrs: aastalõpu 10 mõlgutust" (mõtisklused, laulud, killud, palved), Johannes Esto Ühing, Tartu 2007, 60 lk
  • "Teekond mäe südamesse: märkmikromaan", Varrak, Tallinn 2007, 166 lk
  • "Hommikumõlgutused: pojale Ukule". Johannes Esto Ühing, Tartu 2007, 48 lk;
  • "Yles- ja allavoolu: mõtisklusi värsis ja proosas, enamik kirja pandud 20. sajandi viimasel kümnendil ja 21. sajandi algul" (luule- ja esseekogumik), Johannes Esto Ühing, Tartu 2009, 182 lk
  • "Religioossed motiivid minu loomingus" (autobiograafiline esseistlik teatrilugu), toimetaja: Luule Epner, Eesti Teatriliit, Tallinn 2011, 270 lk
  • "Teater kui saladus. Šamaanid, näitlejad, näidendid" (teatrikriitikat ja –esseid), Ilmamaa, Tartu 2015, 174 lk

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kirjanik Osvald Tooming, vend fotograaf Peeter Tooming.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. sõnum: Looming 2010/1, Kroonikat, lk 140