Ekspressionism

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada ekspressivismiga

August Macke. Daam rohelise jakiga. 1913
Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914

Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga.

Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.

Ekspressionism kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise.

Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine.

Kirjanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Egon Schiele. Perekond. 1918

Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (19051914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.

Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kunstnikud kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit.

Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.

Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.

Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige.

Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Samasugune ekspressionismivastane olukord valitses ka NSV Liidus Stalini ajal.

Kunstnikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (arhitektuur)

Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (19191921).

Ekspressionism muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (muusika)

Heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism ilukirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism kujutavas kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


20. sajandi kunst
EkspressionismDer Blaue ReiterDie BrückeFovismKubismFuturismLutšismAbstraktsionismLüüriline abstraktsionismOrfismSuprematismDadaismMetafüüsiline maalPurismArt décoNeoplastitsismUusasjalikkusMuralismoSürrealismDe StijlSotsialistlik realismAvangardismNonfiguratiivne kunstAbstraktne ekspressionismBauhausNeodadaArt brutAction paintingCobraFunk artInformalismKineetiline kunstPopkunstOpkunstVideokunstUusrealismMinimalismMaakunstNarratiivfiguratsioonFluxusKontseptuaalkunstB.M.P.T.Body-artHappeningPerformanceArte poveraHüperrealismPostmodernismFotokunstPostminimalismGrafitiUus subjektiivsusTransavangardUusfovismBad paintingUusfiguratiivsusOuPeinPo