Ekspressionism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mitte segi ajada ekspressivismiga

August Macke. Daam rohelise jakiga. 1913
Franz Marc. "Sinine hobune" I. 1914

Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu. Ekspressionistlikule kunstile on omased mässamine ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikkus. Ekspressionistlikku väljendust iseloomustab tihti äärmuslik grotesk, naer läbi pisarate, narruse kultus.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet "ekspressionism" kasutati esimest korda prantsuse keeles 1901. aastal Pariisis Sõltumatute kunstnike ühingu (Salon des Independants) näituse kataloogis.

Saksa keelde jõudis ekspressionismi mõiste tänu 1905. aastal Dresdenis ilmuma hakanud ajakirja Sild (Die Brücke) ning 1909. aastal Berliinis ilmuma hakanud ajakirja Torm (Der Sturm) ümber koondunud ekspressionistlike kunstnike rühmitustele. Olulisimaks ekspressionistlike kunstnike rühmituseks võib pidada 1911. aastal Münchenis tekkinud rühmitust "Sinine ratsanik" (Der blaue Reiter), kuhu lisaks Emil Noldele, Ernst Ludwig Kirchnerile, Franz Marcile ja August Mackele kuulusid ka tuntud abstraktsionist Wassily Kandinsky ning austria kunstnik ja kirjanik Oskar Kokoschka.

Mõistet "ekspressionistid" kasutati esimest korda 1911. aasta aprillis 22. Berliini Setsessiooni kataloogi eessõnas. Ekspressionistideks nimetati näiteks uue prantsuse maalikunsti esindajaid André Derain'i, Raoul Dufy'd.

Sellest peale hakati rääkima ekspressionismist ka muudes kaunites kunstides.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionistliku kunstilise väljenduse üheks põhjustajaks peetakse Esimese maailmasõja eelseid ühiskonnas levinud palavikulisi meeleolusid. Stress, saabuva katastroofi aimdus, turvatunde puudumine, majanduskriis – kõik see õhutas konflikti ka inimese sisemaailmas. 

Ekspressioniste mõjutanud oluliseks nähtuseks oli ka Austria neuroloogi Sigmund Freudi (1856–1939) psühhoanalüüsi teooria, mis uuris nihestunud hingeeluga inimese sisemisi hirme.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba 19. sajandi lõpus hollandi kunstniku Vincent van Goghi (1853–1890) ja norra kunstniku Edvard Munchi (1863–1944) maalidel. Munchi maalide ja graafiliste lehtede sarjas „Karje“ (neli versiooni aastatest 1893–1910) on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm. Lõuendilt vaatavad vastu ahastus, lootusetus ja hukule määratus.

Ekspressionism kaunites kunstides[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (kirjandus).

Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise.

Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine.

Kirjanikke: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas

Kujutav kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Egon Schiele. Perekond. 1918
Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (kunst).

Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (19051914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.

Ekspressionistlikud kunstnikud väljendasid oma töödes tihti äärmuslikke emotsioone.

Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kunstnikud kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit.

Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.

Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.

Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige.

Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Samasugune ekspressionismivastane olukord valitses ka NSV Liidus Stalini ajal.

Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Lucian Freud, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc, Emil Nolde, Max Pechstein, Karl Schmidt-Rottluff, Egon Schiele.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (arhitektuur).

Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (19191921).

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (muusika).

Heliloojaid: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ekspressionism (teater).

Ekspressionistlik teater keskendus tegelaste läbielamistele. Tuntuim ekspressionistlik lavastaja oli Max Reinhardt (1873–1943).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism kirjanduses:

Ekspressionism kujutavas kunstis:

Ekspressionism muusikas:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]