Ülejõe (Tartu)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tartu linnaosast; samanimeliste kohtade kohta vaata artiklit Ülejõe.

Ülejõe linnaosa paiknemine Tartus.

Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.

Linnaosa piirideks on Emajõgi – linna piir – Aruküla teePuiestee tänavPaju tänav[1].

Ülejõe pindala on 302 ha[2] ja elanike arv oli rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuaril 2012. aastal 7876. Ülejõe on Tartu linnaosadest elanike arvult neljandal kohal (8%) asustustihedusega 2608 in/km².

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Ülejõel 8226 inimest, neist 4682 naist ja 3544 meest. Ülejõe elanikest 762 olid vanuses 0-6 aastat, 795 vanuses 7-18 aastat, 5374 vanuses 19-64 aastat ja 1295 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli 2724 in/km2. Ülejõel elas 8,41% tartlastest.[2]

Lasteaedadest asuvad Ülejõel Kivike ja Annike, koolidest Tartu Raatuse Gümnaasium. Aadressil Ujula 1a tegutseb rakenduslik erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia.

Sotsiaalhoolekandeasutustest asub Ülejõel Tartu Hooldekodu, kus on eakate tartlaste kasutuses 177 voodikohta kahe- ja kolmekohalistes kõigi mugavustega tubades, kaasaegsed puhke- ja tegevusruumid ning bassein. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, mille põhiliseks tegevussuunaks on psüühikahäiretega ja eakate inimeste elukvaliteedi parandamine, osutab töö- ja rehabilitatsioonikeskuse hoones Staadioni 52 teenuseid tööealistele isikutele. Samas majas asub ka linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna Ülejõe piirkonnakeskus.

Staadioni 73 asub linnaraamatukogu Lubja laenutuspunkt.

Nn Katariina majas Narva mnt 23 asub Tartu Linnamuuseum ja Jaama 14 tema filiaal Laulupeomuuseum. Laulupeomuuseumiga sama katuse all tegutseb veel Emajõe Suveteater ja suveni 2012 ka Vanemuise Selts.

Häid sportimistingimusi pakub Tartu Ülikooli spordihoone kergejõustiklastele, pallimängijaile, võimlejaile, poksijaile, kaljuronijaile jne. Staadioni tänava äärde jääb Tartu Ülikooli staadion. Et Ülejõe üheks piiriks on Emajõgi, siis leiab siit Lodjakoja, linna vabaujula, paadiellinguid sõudjatele ja aerutajatele.

Üksteise kõrval Puiestee tänava ääres paiknevad Uus-Jaani, Vana-Peetri ja Baptisti kalmistud.

Põhjapoolne osa on ajalooline Kvissental. 21. sajandi alguses alustati siin uue tervikliku elurajooni väljaarendamist. Aastatel 2003–2009 pälvisid siinsed üksikelamud tunnustuse Tartu Linnavalitsuse korraldatud võistlusel „Aasta parim ehitis“.

Ülejõe pargis asuvad monumendid Hugo Treffnerile, Friedebert Tuglasele ja skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Narva maantee ja Puiestee tänava nurgal paikneb mälestuskivi Eesti I üldlaulupeo auks.

Haljasalad ja veekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülejõe linnaosas asuvad:

Ülejõel asusid Meltsiveski tiik ja Meltsiveski allikad. Ülejõe servas voolab Emajõgi.

Tänavaid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"
  2. 2,0 2,1 "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  3. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"