Mulgid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimestest, mulgu kohta vaata artiklit Ava; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Mulk (anatoomia); eesti ajakirja kohta vaata Mulk (ajakiri).

Mulgi mees Mulgimaa lipuga

Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon). Mulkide identiteedi põhialuseks on mulgi murre.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mulkide nimetus tuli kasutusele talude päriseksostmise perioodist 19. sajandi II poolel. Abja Mulgi-nimelistelt taludest maade mõisastamise käigus väljatõstetud asukad olid esimeste seas, kes praeguselt Mulgimaalt Tartumaale talusid päriseks ostma saabusid. Hiljem laienes see nimetus kõigile Lõuna-Viljandimaalt ja Kagu-Pärnumaalt (Halliste ja Karksi kihelkond) Tartumaale rännanud taluostjate ühisnimetuseks ning omandas halva ja pilkava tooni. Nimetuse levikut toetas ka toonane ülipopulaarne Lydia Koidula näidend "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" (tuli lavale 1871, trükist 1872) ning Postimehe veergudel toimunud sõnasõda (kümmekond kirjutist Eesti Postimehes aastail 1870–1873), mis puudutas mulkide "õigust" omandada talusid Tartumaal. Teadaolevalt esimest korda kasutas eesti ajakirjanduses sõna mulk Mihkel Jürgens, kes kirjutas 1868. aastal Eesti Postimehes pikema artikli keelemurrete ühendamisest ning viitas sõimunimetuse mulk kasutusele.

Mulgi rahvanime lätikeelse päritolu (sõnast muļķis, muļķe "narr", "loll") kohta nii rahvapärimuslikud, keeleajaloolised kui ka arhiiviteated puuduvad. Versioon, et lätlased sõimanud piirinaabreid lollideks ja sellest tekkis rahvanimi mulgid, sündis harrastusuurijate seas 19. ja 20. sajandi vahetusel. Teaduskirjandusse tõi väite, et mulgi nimetus on laen läti keelest, Venemaalt pärit saksa juurtega slavist Max Vasmer 1920. aastate algul.[1][2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pae, Taavi; Lust, Kersti (2017). Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad? Keel ja Kirjandus, 6, 434–451. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/6/935
  2. Lust, Kersti; Pae, Taavi; Saar, Evar (2017). Veel kord mulkide rumalusest. Keel ja Kirjandus, 11, 862–874. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/11/985

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele , 2012.
  • Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.
  • Vaba, Lembit. Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee. Keel ja Kirjandus, 2017, nr 7.