Irene Saal
Irene Saal (sündinud 16. aprillil 1966 Tallinnas) on eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja.
Ta lõpetas 1984. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1998. aastal Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.[1]
Tema esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Looming 1992. aastal.[2] 1998. aastal ilmus tema luulekogu "Olla loom".[3]
Ta on uurinud eesti rahvaluulet ning loodususundit.[4][5] Sellelt lähtekohalt on ta avaldanud ka kirjandusloolisi filmi- ja teatriarvustusi.[6][7]
Saal kuulub vanamuusikastuudio Vaikuse Muusika ansamblisse.[8]
Alates 2023. aastast on ta Rakvere Eragümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja.[9]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Irene Saalil oli pikaajaline abieluväline suhe luuletaja Ain Kaalepiga, millest sündisid poeg Ruuben Kaalep[10] (EKRE poliitik) ja tütar Elo Kaalep (kultuurikriitik)[11][12]. Ruubeni sündides oli Ain juba 67- ja Elo sündides 75-aastane.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Universitas Tartuensis, 12. juuni 1998. Lk 3
- ↑ Looming 1992, nr 1. Lk 72–74
- ↑ ester.ee
- ↑ Sirp, 7. jaanuar 2000
- ↑ Sirp, 1. detsember 2000
- ↑ Veel kord "Tõest ja õigusest": Sigade Madonna ehk Faust Vargamäel
- ↑ Peipsiveere viimane sõna. Vaataja jääb neljaks tunniks ihuüksi keset košmaari
- ↑ Ristikivi “Rõõmulaul” etendub Stockholmis 7. aprillil
- ↑ Rakvere Eragümnaasium
- ↑ Joosep Tiks. Etnofuturist Ruuben Kaalep räägib suu puhtaks. „Kui sul pole ühtegi eesti esivanemat, ei saa sa olla eestlane“ Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2023
- ↑ Draama festivali päevik | Elo Kaalepi intervjuu iseendaga "Iraani konverentsi" teemal
- ↑ Lembelaulu trubaduur, neoliberaal või orjarahva šamaan?